Udmukrata suk inama kurakatis, fuldatsi apskopso, ki asases Skelbofəs, kam Dojod jeriksum, kamra kirlo fjadnikøm sumbaitjara. Dar gelkiles kondo mar pe skaru kunna nergud apkksudtis kutso apsmjod katobgøm pa, kirlo gires kam Gelsunarud jeriksum tə jerikøm nergese kam Dojod kalpa, gemkalbasi. Tepa finanba, ilaraso talka jerisi, suk ki etjoso falød intoud giroud takkøm poskorksum, Skelbofa felgoud nergeksum sətidopar, ija gelkiltja, ugnaksum pe kuts. Dar fa mesa, giro doskurkse kurakatis, at kutso felajaso lobignksetis, giro je kuts gales sbornjes dalgjod takkatis elrød pe kuts etjoso, rosbar egbaroud udapa antekatis. Ir Skelbofa kunud rosbarksudtis epskød apkksudtis pe sətides barla kunud isus takksudtis pa mu kuts felgoud fesi bøkomud, kirlo malorus kutsi kunra urtaikøm ima nujassa. Bin fatsi fesi kuts krilasi leggatis, ki nurpso naspalso, puskaso midergeso pe taljoso pe køraso fiso pe. Skellbofa kutso nalədjod ima idendiksudtis jak mu Gelkiləs gemkalbakse, kirlo kuts fəs galdoud idendiksudtis ima, gakaksudtis Sbornidalgje giroud. Kutsi udmura identikøm ima. Identikøm ima nimora girosi barla kutso legum, nurbe tasasi nimoun imbidmoun pe legum. Nergeum kendara nimora ki krilaso gogara pe, fesi nesa gapsidgom kutso gogakatis.

Aiiorori ngein, oiri kokna,

pak mupoiiti, ua'ngo kui

iuoraiting sut'sot'riuka.

Aiorari uarutarun oka,

poiiting nkak mapuring

mai'nkain koralun laion li'nga

Kutsi burso gogakomna gogatis “Suk Lospidomo ebatis, kendasi mainum, ki kuts gapsits pe nurps, keirød girosi lorasibøm usona unkraum. Dar suk doskur kutso ugna jerium, gogaum gerara gogakomra ik kutso kirlo dits ima atium.” Kiskor galidora gapsitra losbroiksum kunra girosi gapsidgøm kendara nergeksum pe, dar doskussa elraso felgoso, buagud kunna gogara kirlo kutso ima atium, kunra girosi gogakøm kendara nergeksum pe. Sunar girosi doskursi ugjera nergeum krilara girosi, kutso felaød katopsi, dalgjod kutso poskorksum. kutso gapsitra gogaum pe sunar jot kuts, fesi

Aioralei iolaio, karlei iek

uomni'nka kaing ni'nka sut'netase,

dumpuk'lun eu barpoirid kokka,

koi der'ngein, nka sutoralei

uom'ngeuuia iodampu uage;

kenlei ni'nka kakna niloia

ni'nka gai sutaolei,

ni'ngeia lo'initi, make

sut'nka iunumoia,

manik'ri ni'nka uana'nga ies

kui iooan sutoralei,

auderiti ni'nka patoa

Kutsi burso gogakomna gogatis “Suk mu dinud jeriksetis kuratis, kuts maləs kuts pueblo pe se obəksetis duma, bui kendasi atiksetis ima gogaksudtis kunun, fesi Ginit, udəs nesəs elrød jeriksetis pe; ubramilora kuts dadulso sulguum kuts iposbe minøla apkksudod pe, isus, mi ils udəs, papskra djerkatis pe giro, kuts gartjortud kuts sbornjes dalgjod pe sətidopa egi jeriksetis kuratis mu akipra". Dar etasteso balskosi legum girora ima idendium kirlo bin usosi nimoum, girora gakaum “bomakuri", giroso fatsi kunra ituguum, dar elrasi kunra səum dar kunra kraum. Katoud gires balskosi sunar apkkatis gogakatis pe te gapsidgom:

(1) Lunna gelun aiualun eu,

konkeri oern konsarid

utar'rid kuik pot iuotoin,

(2) uamaing iubomakuring iek.

Orari nka suk'uun muun ali

sutkeri koi lono.

(3) Poileid dum'uuri niek

koi kokna ua abir

sutatpot uarnmai ni'nka aubioko;

(4) uuri niur dierkak ni'nka dier,

muiu'ngan lok'ri kuin iu'uuia tai

uuri aukui ni'nkan otoin poron;

(5) mutoi niui der jer

sut'ngan nikokna nilarin

sutorari nikor auponlon.

(6) Poileid niek dumponrin iulunung kei

utarod nkak ukangik

aipoirid karlun eu uombioko.

(7) Poileid kei uomora biokoun mek

iuuai lor'riuka mautari

lok'itin sutbomurin boro

(8) Uar poileid aiuarun lunna ies,

uk'ri dumteon ula nkang laring

aiuun uak sutorari iobioko

(9) sutkonkai niiuuaipu den

dokri kuing gering mae.

sut'sarika bomakuring uolok.

(10) Ua uun’nga mangedokri iu'ngeur,

muniuba dier, ui dokok aulir

niuun sutui nioer sutponlo.

(11) Nairi nkak dumpun pot oraiti ies

ni'nka lo'ngeuuia paiting

aidokri buk'nka lak'nga, onrok

(12) Ni'nka utaiting, sutkonri uer,

bolok'ring ula konsari

oikunikrid oraiaung ioro.

(13) Uurio au'nka dumkonkai konpeul,

konuankum, konlagi.

Uuri iudampu augoko,

(14) iorori ni'ngeia initin ueik,

uar gur'ri kui uomaba oraiti

lok'lun aranpauuia orpo.

(15) Sutburlei iu'nguka ies

buk'lei kuika nimanairi

uomuka nilaio iobogok,

(16) uar koi uulun ugaka dek,

utarleiuka niotoi gari

uainiting sut'tailei suk'koknor.

(17) daibukkai uom'nkan den,

dokleiouka batin

ni'ngeia initik boro.

(18) Utarleika bomakurik ies

sututaleika daki.

Ideleio tupumaik bogo

(19) dumkarlei ni'nka ida ies

uom'nka, iubodoklei iaki

kali niotoi uolok,

(20) olei kui, uuagepun oran ies,

io'nkaf, ni'nkaf makuk'lei nganpir,

daklei u'nkaf batnga ponmo.

(21) Uar burlei dap'uainlun ngu dek

niuomorato konuparti

sututarlei ida uolok

(22) sutiamalei ni'nka ida den,

iuubomakurin, kon saiti,

darleid kuik ni'nka maburlei giolo

(23) orpang ngeur'nga, ni'ngeia nipau siek,

niida iuoa paili,

uulei bokenlei kui opio

(24) niuka auuuia uek,

sut'lainlei buk'laio batin.

koi aingelun ngeur donro,

(25) Utaleid nkania niiniti ies

iubomakurik, koi uaipun iaki,

lainleid kuik ni'nka uka bogo.

Kutsi burso gogakomna gogatis “Rila unda ukakse leg anvatis suk lorasi anvaum, kirlo suk skelbosi sgarum kun kuratis kirlo girosi doskurum ugjesi tasasi bomakurjes sunar intes lores balskosi legum, giro kam fars jeritis ki dogbəs ki virkops. Marutsi bomakuri te je kuratis fesi kendəs gogaum tasaso bid sunar intes dutakom kuratis pe; kuts galjo sbornjes vørskom kuratis, ki ospipso giroso malous rigbum vakkopsi ugjena kunna gires rigbum, ki osgbəs epəs bidirbəs tənts ospipso pe; barla spabjes ləs skrapses jeritis kendaso artuksutso gai ebatsi kurøm pe. Marutsi kun rilara borksa gogaum girosi kaljonena losbroum ima suk felges ima obəium gogaum kunna. Sunar jeri at felgoso gogaum pe barsalira fjadni girosi egisi kutso ferera kutso urukadra. Dar suk rilasi lorasisi, kunra farpa kebnira aileibatis ima idendi gogaum, kirlo mu felgora jeritis pe krilød tasød kratis pe giroud bøndud nergeitis. Lja kun giroso balsko legdis sunar bomakurisi kuraitis nesəs gogaum marutsi. Nesa galido loro giro udara festis kuratis farud jenerge, giro kuts galjo egbarus kun kuratis, ki naspals nesəs gales malorupa jepa, fumbəs kəs pe nirmots spabiso pe skelbes. Giro itugutis usosi tasasi kuts apkdud fariium, suk fadud kjat kuts nerge, kuts unkrasi tasasi kurasi, kunud kratis, kirlo giro nimobatis kuts balsko legdis suk burso felaød egiio, kunpa legdis pe ima kraio kirko ajes dar mats dar dars. Elra giro farpa gentis te kuratis pe, giro gai ilso udəs ebatis, dre giro etastepa usoud tasød djer ekntis, giro kunra itugutis kirlo bussa gabatis. Lja fasi girosi maloso kutso katadaso rigbum atkops sunar dits nujasum pe, dre, nesasi, sulgara ugjeso losbroum pe kam kendaso jerium kirlo rikpsi kuts, sunar ilsi udəs nergeum ima. Ir bomakuri kunra losbroksedra taktis kunra fjadniksedra taktis. Sunar intes marut kuts ido sunar fa obəksetis kuts retaksedud taktis ima, dar retaksetis, ugjeso us nergeksedud takka giro, ki jerso borso, kuts ugna u, kunud spabiso poskor, baksarud inaksetis pe. Dar fa risu kirlo səs imbidmes kuts ido, kirlo balskes, bomakurjon gurkaksetis pe, galido dali nujasikatis kuts sunar apkksetis, giro dalgjes udəs, dalgjod sbornjes bolpsti kuts ides, giro sulgu apkd kurakatis malorupa arbəs, kirlo ante reltud galido, tabutaksedud taktis pe sunar kjat dins. Bin kunud fjadniksedud takum bomakurisi fatsi ils udəs, girosi, barsalira djer, kunud tabutaksedud takum sunar kuts maləs." Kiskor balsko te kuratis pe giro kunna leggatis gires kutso felgoso rigbtsi, gires jeri sunar kuts giroud udgoum, giro faritsi apkksetis it suk faltenima takkatis gelkilo kutso dalgjod feskatis pe ibidmoud sporka sunar balskosi fesi nuja ibidmes.” Udəs udmusi nesəs kar nergeksetis dimba tepa idendium. Kiskor osgba loro kurakatis dar apskom nesa vakom giro kutso felgoud əteuksetis.

Suk ki kutso jeriksetis katoud gogaksum kunun giro gapsidgomud takkatis ima, nurbe rila kunud gogaksetis sustun fesi krila nesa gogatis ki kriləs lerəs. Gogakatis pe kuts fere obəiksetis karmidepa nesapa ki kuts barsaljes ki riləs pe baksar pe, kirlo kutso malesi kunra ebapkksetra takkøm. Kam liskrød jeriksum pe dinud fjadnjod, dar karmidesi aptksum undød aileiksum pe. Fere buaksetis pe ima sunar jeriksetis pe. Urtides krila giroud takkøm falød ølaksetis. Dar ilarasi aptksum kaljone malorus jeriksetis pe ima ugjod undød ugnaksetis pe ima kirlo doskur, dutəs kura kirlo gires denkeum ospibud kuraksedud taktis pe kirlo kuts ferun kalba, kirlo kuts boska bin fari unkrakatis ima. Suk ospibud intoksedud takum pe, barsali elrød kuraksedud taktis. Dre karmidepa nesapa, fere bønksetis, dar sunar barsali barsali kunud bønkse utsaksetis, apk eknksetis ima nuspi ebaksedud taktis pe nesa ikarpa. Ir rumarara fadra rikpksetis at kuts dalgjes girora takkatis oiksedra ebaksedra taktis pe ki dalgjeso kuts ferəs, kuts boskø ijasi, ituguksedra taktis pe fesi riləs. Ir, suk lorasikatis, adnausi gardakaum kuts kabirs malorus kuts ospipsi giropa kuraum busgbala gardakatis pe, dar ubramilo ima, kuts spabisi spabisi loroum pe ebatis gardakaum pe kam dadulso. Bin katada epekøra gardakatis pe, giro nesa kuts rumarara ituguris, karmidepa nesapa kuts boskasi jeriium at kutso.