kõvaosake1 ja vaheosake
kõvaosakesed
asetuvad üksteisest väljapoole
kõrvutuvad üksteisega
seavad üksteisele piire
oma piirilt kõvaosake
naaseb endasse
oma valdusse
hakkab nurgakiviks
vaheosakesed
paigutuvad üksteise sisse
läbistuvad üksteisega
elavad piiriületuses
piiritus üksteise sisse voltumises vaheosake
alatasa ületab end
pöördub endast välja
kannab jõude
vaheosakeste vahendusel kõvaosakesed
saadavad üksteisele musisid
kõvaosakeste abil vaheosakesed
ometi kord saavad olla omaette
vaheosake erutab kõvaosakest
kõvaosake rahustab vaheosakest
nõnda kõvaosake
pole kunagi päris kõva
vaid natuke pehme
ja vaheosake
pole ainuüksi vahel ja sula
vaid natuke tahe
1 ennevanasti kuulis
eesti rahvas sõna fermion
ega teadnud
et see tuleb enrico fermi nimest
vaid mõtles hoopis
et fermo on itaalia keeles
„kõva“, „kindel“
ning kuna fermionid on kõvad ja kindlad
siis hakkas neid hüüdma kõvaosakesiks
2025.08.09, Tallinn
poeg sai isalt
suure päranduse
läks laia maailma
lõi päranduse
läbi
ühe gugoliga
oli kõik
otsas
soojussurm
hirmus külm
poeg tuli koju tagasi
isa korraldas suure
söömapeo
pillerkaari
ja ütles
kallis poeg
tere tulemast tagasi
poeg tõmbas kuus päeva
hinge
seitsmendal päeval ütles
isa
kas see oli siis universum?
hüva, uuesti!
taas suure pärandusega
tohutu negentroopiaga
mindi laia maailma
pillati
raisati
kulutati
nii kuis jaksati
tehti tähtkujusid
ja udukogusid
supernoovasid
ja neutrontähti
tehti uued inimesed
ja mutukad
kuni jälle pärandus
hakkas otsa saama
rist ja viletsus!
hüüdsid inimesed
pakkisid kokku
kimpsud-kompsud
viskasid kogu krempli
musta auku
mis otsekohe aurustus
jättes vaid irve
jätsid
kuju
võtsid
uue elu
sigrimigris
üleüldises
koosolekus
linnuteedešampanja
voolas ojadena
samal ajal tütar
pakkis uut energiat
sepistas singulaarsust
nüüd kohe
veel vaid viiv
2025.07.24, Porto
..
vaatan end peeglist
footonid laotuvad üle näo
peegel kihutab välgukiirusel vastu
footoneid see ei häiri
ei sega nende jumalikku rahu
peegli elektronid vaid veidi
teevad kõdi
footonid poevad elektronide vahele
itsitavad
soojendavad
vupsavad taas välja
endale märkamatult
peegel jälle valguskiirusel
eemaldub
ja jälle laotunud üle näo
nagu midagi poleks vahepeal
juhtunud
peeglist vaatan end
sama nägu
nagu ikka
või kas käis korraks üle näo
mingi vari?
2025.07.18, Tallinn
olen metsik taim
vohan teeääres
õilmitsen asfaldipragudes
kasvan katusel
pressin läbi müüri
tulevad remontijad
teeäär mürgitatakse
asfalt tehakse korda
katus vuntsitakse üles
müür parandatakse
ma hukkun ja hävin
kuid ainult sellest kohast
ma tulen taas
ma tulen tagasi
millalgi hiljem
teisest kohast
Tallinn, 2025.07.06
keha-varju duaalsus
keha heidab varju
vari saadab keha
üle oma varju ei hüppa
aga mis oleks kui
hüppaks oma varju sisse?
keha kahaneb
varju võrra
vari kahaneb
koos kehaga
kuni ühel hetkel
koondun täpiks
punktiks
ühtaegu kaovad
nii keha
kui ka vari
jääb vaid varju-keha duaalsus
varju ja keha määramatus
keha võnkumine varjutaustal
varjude virvendus kehandis
aeg-ajalt mõni keha
vupsab varjust välja
lipsab kohe tagasi
ikka ja jälle mingi vari
võbeleb kehaväljal
haihtub enne
kui jõuab tekkida
2025.06.14, Tallinn
..
Ja Jumal vihastas
virutas kogu krempli laiali
kärts mürts suur pauk
Ja Jumal nägi
et see viha hea oli
ja tema armastuse kiirgus
ehk teisisõnu gravitatsioon
tõmbas asju tagasi
üksteise poole
Kuid tegu oli tehtud
universum loodud
asjad laiali löödud
Krempel hakkas käima
siiruviiru
sinkavonka
armastuse gravitatsiooni
viha tumeda energia
vahel
suurtes pööristes
mis käänduvad üksteise sisse
pisemateks pööristeks
ja omakorda veel tillemateks
tibatillukesteni välja
vangoghilik maal
pööriste
turbulentside
mitmekesine segu
ja pööris tuleb taas
tuleb tagasi
enda poole
aga ei taba ennast
vaid alati laseb mööda
midagi on viltu
nihkes
paigast ära
ta on tema ise
aga ei ole ka
tuleb tagasi
aga ei tunne ära
seda kohta
seda isikut
kosmiline virrvarr
universaalne vääritimõistmine
Jumal nõjatus tagasi
see kõik on ju täitsa
vinksvonks
pole siin vaja suurt midagi
torkida
asjad laabuvad niigi
nad pingutavad isegi
peaaegu juba…
aga siis ikkagi luhtuvad
lasevad mööda
sihivad üle
või ei küündi
midagi pole täpselt
midagi pole parasjagu
see on ainus viis
olla täpselt parasjagu
jumalikus armastuses ja vihas
käivad ümber Jumala
nagu palava pudru
eks olegi nad herkulod ja kliid
Jumala keedetud pudrus
mis ajas üle serva
kui Jumal endast välja läks
(2025.06.14, Tallinn)
..
Ja Jumal tegi Suure Paugu
ja leidis selle hea olevat
Siis tegi Jumal kvark-gluuonplasma
ja leidis sellegi hea olevat
Siis meisterdas Jumal primaarse tuumasünteesi kallal
tegi vesinikku, heelimit
näpuotsaga muud kraami
ja see kõik oli väga hea
Siis tegi Jumal valmis tähed ja galaktikad
ja supernoovad ja neutrontähed ja mustad augud
ja see kõik oli superhea
Siis tegi Jumal valmis
Hubble’i ja Webbi
et kõike seda paremini näha
ja oi kui hea see oli
Ja kui Jumal oli kuus gugolit rabelenud
ja rüganud
siis seitsmendal gugolil
oli kogu kasulik energia ära kulutatud
universumist oli järel
soojussurmne
hästi külm narts
midagi head ega huvitavat polnud
sealt enam võtta
ja Jumal plaksutas
käed tolmust puhtaks
viimne kasulik erergiajupikene
millest otsekohe tekkis galaktika
ja hääbus
ja Jumal kloppis
tööpüksid enam-vähem
taas paar galaktikat
tekkisid korraks
aga hajusid kohe
Ja siis, tol seitsmendal gugolil
sai Jumal lõpuks hinge tõmmata
puhata sellest jändamiset
huvitav küll aga
kaua võib
Jumalast sai deus otiosus
Jumal oli jõude
elas ära töötamata
universumipalk oli välja teenitud
tema kummardamine
oli lõppenud
(2025.06.14, Tallinn)
pehme inimesena
kaldun aina soostuma
hinge mülkad
on põhjatud
kuid rabaserv
kõrgub üle tühja maa
Tallinn, 2025.05.02
entroopia kasvab
vesinik aga
vilistab sellele
juba 13,8 miljardit aastat
on vesinik olemas olnud
hoolitsedes oma olemasolu eest
lakkamatult püsimisega vaeva näinud
pole põrmugi väsinud
laseb sama reipalt edasi
nagu paar minutit pärast Suurt Pauku
lapsed olge tragid
õppige usinasti
nagu vesinik
kallid alluvad
töötage hoolega
võtke eeskuju
vesinikult
kas tema viriseb?
et on väsind, ei jaksa?
kurdab kehvade olude üle?
ei sugugi!
kas tema nõuab palka juurde?
tasu oma vaeva eest?
kaugel sellest!
mina olen teie
tugev jõud!
laske aga edasi!
hopp-hopp!
(2025.03.26, Tallinn)
vaakum võngub
fluktueerub
tühjusest tekivad
osakeste-antiosakeste paarid
annihileeruvad otsekohe
vaakumi jõud ei kao
vaakumi energia ei hävi
ammendamatu tühistamatu
pingepotentsiaal
intensiivsuserinevus
kust lõputult hopsavad välja
osakesed ja antiosakesed
põhjatu mustkunstikukübar
kust korraks vilksatavad
jänesed ja antijänesed
ja läinud nad ongi
naerjat ei ole
kuid lagin ei kao
(2025.03.26, Tallinn)
ma mäletan kõike
ma mäletan kõiki
ja kõik
mäletab mind
teatud küljest
olen kõigiga koos
oma tuumas
põimume kokku
oma südames
läbistame üksteist
mina ja sina kallis
kaaskodanik
siil
tõuk
liivatera
vesinik
up-kvark
sinu elu liigutab mind
puudutab mu südant
teeb mind teiseks inimeseks
uueks olendiks
igaüks annab
oma panuse
igaüks lisab
omalt poolt
kõik me
nüansseerime
täpsustame
võimendame
oma südames
tõsi küll me ka
paneme jalga taha
lõikame kõri läbi
litsume laiaks
oma jäsemeis
kuid sedasorti seigad
lagunevad
vajuvad ära
alles ei jää
jäävad episoodiks
mis unub
kaotab iseenda
ja kui nüüd peaks juhtuma et
inimkond hukkub
elusloodus hävib
tähed ja planeedid pihustuvad
kogu aine mustaukleb
siis süda jääb alles
ja südame soppides
oleme koos
kui ka saabub Suur Tardumus
soojussurm
külmakangestus
kvantfluktueeruv kooma
siis ometi on meil
rikkalik vaimuelu
mõnus kontemplatsioon
kogu kasulik töö on tehtud
midagi teha enam jäänud ei ole
kogu rakendatav energia on ära pruugitud
lõpuks ometi
ei pea me rügama
olemiskuju taastootma
vaos püsima
pead püsti hoidma
kopikakorjajad
seeklilugejad
on hirmul
mis siis saab!
kogu varandus on läinud!
kallid olemiskujukesed!
vaskhärjakesed!
kõik lagunenud!
tardunud
pihustunud
peost pudenenud!
tõesti-tõesti ma ütlen teile
mitte vaesus
vaid rikkus
mitte häving
vaid mõnu
mitte lagunemine
vaid koosolu
mida koi ei jära ja rooste ei riku
mille peale entroopia hammas
enam ei hakka
ära on kulunud kulutamine
jäänud on puhastulu
kõikehõlmav nauding
kena äraolemine
fluktueeruv süda
(2025.03.26, Tallinn)
putin klammerdumas
kuldvetsupoti külge
ajuhõllanduste külge
meeleheitlikult põgenedes
kuid lõputult ta põgeneda ei saa
ta saadakse kätte
ta seisab silmitsi tõega
taipab oma röögatut pattu
hale vilets könn
viivu pärast ootab teda
ulgumine
hammaste kiristamine
seni ta veel klammerdub
taob pead vastu oma kuldpotti
ja ta
tapab
tapab
tapab
peagi saabub mihklipäev talle endale
ja ta
taipab
taipab
taipab
kuristikulises mõistmises
ent on juba hilja
jääb järgi vaid
märg plekk
pisut paha haisu
sinine suits
(2025.03.25, Tallinn)
..
ühest küljest
me läbistume kõigiga
teisest küljest
me oleme küljetsi
ja võtame ritta
mida paremini oleme koos
seda vabamalt oleme koos
seda rohkem oleme ise
seda peenemalt anname tagasi
ja kui sureme
siis sureb
vaid väike osa meist
sest me juba elame
praegu ja nüüd ja ikka ja igavesti
kõige täiega
kõike täis
täites kõiki
põhimõtteliselt
ei muutu midagi
peale selle
et kondame veelgi vabamalt
et elu läheb lahti
vallandub
jumala seotud sõlm
ja kulg on
jumalast hea
(2025.03.25, Tallinn)
Mida teha?
Kuidas on õige?
Luua kultuuriväärtusi?
Kunstiteoseid?
Teadusvälminguid?
Tehnilisi leiutisi?
Filosoofilisi süsteeme?
Head ühiskonda?
Mõnusat kogukonda?
Armastada ligimest?
Kasvatada lapsed
hoolitseda vanemad?
Kaastundega päästa koer?
võtta varjupaigast kass?
Seda kõike
ja tuhandet veel
ja miljardit
ja undetsiljonit
Ei ole üht teed
On vaid ainus tee
kus põimuvad arvutud rajad
Ja sa loodan
ja usun
ja unistan
Et lähen õiges suunas
Kuid ma ei tea
Võib-olla olen
pannud puusse
sattunud rappa
võssa
võserikku
läinud metsa
kaldunud kiiva
Sest suund pole
ette teada
Tagantjärgi vaadatakse
mis on väärt see eluke
Elu võib olla null
kuid mitte miinus
Kui null siis null
mis seal’s ikka
See ka mõni asi
Mis sitasti see uuesti
Uues kuues
Eks kannan juba praegu
tuhandeid kuubi
miljardeid kostüüme
dodetsiljoneid vammuseid
Kõik vanad kuued
on seespidi uued
Pealtnäha kuluvad
vanuvad
räbalduvad
Aga seestnäha hiilgab
igialgses kirkuses
Aina kirkamas
aina erksamas
Kõik olendid
on mu vennad ja õed
Alatasa me paneme puntrasse
känkrasse
sõlme
Alati hargneme
sõlmume lahti
vabastame üksteist
Tuhandeil viisidel
Miljardeil meloodiail
Õhus rippuvate küsimustena
Kuidas?
(2025.03.25, Tallinn)
alguses oli kõik ilus
sile
plekita
nagu vunts
supersümmeetriline
siis tuli higgsi vaheosake
higgsi vaheosake higgsi väljake
ja kukkus laamendama
lõi jõud lahku
lõi jõud lõhki
alguses elektronid
kvargid
kihutasid täiskiirusel
valguse kiirusel
aga siis tuli higgs
komistas bosonisiirupi pudeliga
siirup voolas laiali
kvargid, elektronid jäid sellesse kinni
ei saanud enam kimada
jäid liimile kinni
nagu kärbsed
jõud läksid lahku,
kärgatas hirmus pauk
Suur Pauk
kõik lendas laiali
katsu sa nüüd neid tükke enam kokku panna
džinni pudelisse tagasi pista
ena higgsi
kokkumätsimisega
lõi kõik laiali
aeglustades kiirendas
tardunud lament
(2025.03.17, Tallinn)
kabelimatsu
pani juba higgs,
muidugi
seni kõik lendas valguse kiirusega
õndsalt
vabalt
aga tuli higgs
laotas oma välja laiali
mõned elukad jäid sinna kinni
nagu kärbsed paberile
omandasid massi
muutusid aeglaseks
pikatoimeliseks
hakkasid uimerdama
edasine on juba ajalugu
kvargid
nukleonid
aatomid
molekulid
neandertallane
(2025.03.24, Tallinn)
aga ükskord algab aega
kus kõik higgsi bosonid
kahel otsal
lausa löövad lõhkendama
higgs tõmbab leelet
jumala sõlm päästetakse valla
kõik saavad vabalt kondama
(2025.03.24, Tallinn)
makroteadlase klaasistunud pilgus
paistab see
soojussurmana
suure tardumusena
võrdsustumisena
nullsummamänguna
aga meie vilistame tema peale
meie elame mikro-elu
intensiivusi
elamusi
millest tollel eksplitsiitsuse-jupijumalal
aimugi pole!
aatomid surevad, vaakum elab!
(2025.03.24, Tallinn)
olen ankrus
otsapidi
ankur triivib
põhja pinnal
kinni ei jää
kaableid ei lõhu
vahel vaid katkeb
mõni niit
lõng
saatuslik heie
2024.12.09, kuskil Aserbaidžaani kohal
lennuk
õhku ehitatud koobas
kõigi mugavustega
õhuloss
2024.11.29, kuskil Tiibeti või Sichuani kohal
kesklane
seab sisse
ennast elus
saab kätte
koha rahvas
teiste seas
on keskel
püsib
au sees
lugupidamises
äärlane
paiskub välja
elu kurgust
jääb ilma
oma kohast
leiab ennast
aina äärel
kaotab
au, mõistuse
südametunnistuse
2024.05.21, Honolulu
..
mõnulen
komplekssüsteemide otsas
molutan
dong zhongshuga
meelisklen
olga tokarczukiga
tööd ei tee
nagu
palka ei saa
õieti
palka saab ebameeldivate asjade eest
riigijuhtimine
kohtumõistmine
firmahaldamine
tootearendamine
objektil rügamine
kliendibaasi laiendamine
inimene saab rammusat tasu
et end niimoodi ohverdab
kuigi miks
käimlapuhastamine
tänavakoristamine
klienditeenindamine
kassapidamine
haigehooldamine
lapsekantseldamine
ei anna sama kõrget tasu?
mina elan ikkagi
ära
kuid säärane tööde ebavõrdsus
riivab sotsiaalset närvi
2024.05.10-11, Tallinn
Eksikombel pistsin sõrme
musta auku
Sõrm venis välja
lõputult pikaks
Kadus teispoole sündmushorisonti
mida ta puudutab?
millele osutab?
Uudiseid ei tule
sõrm kaugeneb kiiremini
närvisignaalid ei jõua järele
Passin siinpool
Vahin pimedusse
enda ees
ja justkui
enda sees
Või vahib
pimedus mind?
Sõstrasilmne must auk
Võttis sõrme ja peab vahti
et ma kuhugi ei kaoks
Elu ristteel
Kolm tilka verd
aina langevad
ja langevad
lõputult venivais soontes
Pean hinge kinni
elan veel
Kuigi osa minust
on jäädavalt läinud
kadunud
ette jõudnud
Sõrm
miks oled
mind maha jätnud?
kuhu pean
ma minema?
Järele sulle ma ei jõua
oled alati ees
lõputult kaugel
Olen siin ja juba
eikuskil
Tallinn, 2024.04.01
..
Armastan kvarke
top-kvarke
down-kvarke
Jumaldan teid, gluuonid
punased
rohelised
sinised
mikroskoopiline värvimuusika
antiroheline
antisinine
antipunane
pöördmuusika
pöördtants
sügaval igaühes meis
ka sinus
Taevalik süvarütm
nüüdsama algav
otsekohe lõppev
lättesse suubuv
Alma mater
Ilmamaa ammendus
toitev nisa
kvark-gluuon
plasma-piimasupp
mikrokosmiline küllusesarv
klimpidega
armastan palavalt
Igavesti teie
makrokosmos
2024.3.16, Ruila
Ja tuumajeesus lausus:
laske elektronikestel minu juurde tulla!
Ning nõnda sündis, et elektronid
tuuma ümber tulid
ja jäid sinna pidama
Ja jeesus leidis, et see on hea
ja seltsis-segane
Ning lausus:
kutsuge peole
teisi tuumi
Ja teised tuumad tulid
ja ühinesid jeesusega
ja lõid molekule
Keegi ei jätnud peole tulemata
peale väärisgaaside
Seepeale tuumajeesus sajatas:
visake nad välja pimedusse!
seal on ulgumine
ja hammaste kiristamine.
paljud on kutsutud,
aga vähesed valitud.
Aga issanda supernoovad
paistsid ühtviisi
väärikate
ja vääritute gaaside peale
Tallinnas, 2023.12.3
..
minu näol
on tegemist seenega
kasvan raamatuil
sõpradel
maailmamunal
kännuseenena
ajan hüüfid laiali
iman enda ümbert
toitainerikkust
minu näol
on tegemist seenega
pärmiseen
tegeleb mu näoga
uuristab nahapinda
poeb rakuvahedesse
imab endasse
head-paremat
Tallinn, 2023.11.29
..
taimi on inimesel vaja
et ei närbuks inime
laske taimekestel minu
juurde tulla
las toidan neid
oma mükoriisast
minu juur toidab kõik
aga fotosünteesiks
semiosünteesiks
vajan teid
kallid kullakallid
taimed
mu juur
on teie juur
olen üleni
teie päralt
mu juures on hea
mul on teiega hea
teie varal ma
õilmitsen
vohan
mina puhkestan teid
kannan te äärmisimad viljad
teispool taevasmaad
kulu südames
potikedra olematus keskmes
teie annate mulle elumahlad
teie olemise põhjast kaevate materjali
teie olete
mu allikas
mu juur
teie klorofüllisilmad
juubeldavad maailma
naeratavad inimese palge
2023.10.18, Berliin. Brandenburger Flughafen.
läbi akna
paistavad pilved
iseeneslik ekraan
ei pea edasi kerima
ise sõuavad
2023.09.04, Tallinn
Molekulaarne hüljes
(Jaan Kaplinski luuletus, unes ilmutatud; luuletuse lõpp - tegelikult algus - aga oli Maarja Kangrolt)
tunnen ennast
nagu hüljes vees
libisen veekihtide vahel
kus pole midagi
kus on parasjagu ruumi
et vabalt konnata
ujun omaenda
hulkrakkude vahel
ainurakkude kohal
ainurakkude turjal
uitan molekulide seas
molekulaarse hülgena
sukeldun
aine ja antiaine piirile
mu laip
haiseb samamoodi
nagu hülge oma
2023.07.06, Vaidavere
Viljandi vana surnuaed
Viljandi surnuaed on vana
ei tea kas varsti sureb ära
Viljandi vana surnuaed
on suur
surnud otsa ei saa
surm otsa ei saa
aina uued surnud
kõnnin piki surnutega
pikitud teid
kõnnin ja kõnnin
otsa ei paista
surnuil
kes on siin aias
vägagi elavad
nad on puudeks ja rohuks ja
mutukaiks
mina aga tahan jõuda
teise otsa
pea, kuhu tõttad!
siin aias
kasvavad surnud
vagudes peenardel
üksteise kõrval
mälestused lehvivad
siin-seal
ülestähendatud mõõdetavaks
saanud möödanik
lõppdaatumiga
lõpp kohtub igaühega
lõpuks
lõpuga kohtun
algusest peale
kõnnin ja kõnnin
aga pärale ei jõua
surnud ei saa otsa
muudkui tuleb juurde
meeldiv seltskond
hoiab end vaos
ei lärma valjemini
kui kohin
kui sirin
aia teise otsa jõudes
olen surmale
pool tundi lähemal
2023.01.14, Viljandi
mina, oktopus
olin loid
pikalt loid
loiult pikali
selili heidetud
seljavõidetud
te jalg mu rinnal
ei, oidipus, seda talda ma ei laku
kurat, kuradi kurat
kurat, mu sõber ja seltsimees
üheskoos kukutame koljati
kurnaja peedistaja
ajuhallituse
aivohallituksen
kisun välja kondid
heidan ära jäsemed ja rümba
kasvatan haarmed
kurat, meil sirguvad haarmed
täna olen rõõmsalt vihane
nüüd keerasid selja
põgened,
koinin sind, oidipus
mina, oktopus
2020.11.19, Tallinn
..
välismaailm üleni
on vangla
ainult mina oma kongis
olen vaba
2020.05.16, Xiamen
..
alguses oli vitt
ürgvulva
Lõhe
Erinevus
ja Jumal oli kürb
ja ta lükkas selle Prakku
kangutas selle lahti
valla
ja sealt pudenesid välja
valgus
taevas-maa
kvargid
nukleonid
kalad
lojused
inimesed
kosmiline kepp
ja Jumal vaatas seda
ja leidis selle hea olevat
ürgema vulvale
kasvasid hambad
ta kaksas Jumalalt kürva
ja kürb läks rändama
ja läks inimese ligi
ja hakkas nussima
tema ajusid
ja ajukäärude pragudest
pudenesid välja
jumalad
taevad
põrgud
inglid
olümposlikud seebiooperid
tagailmlikud kohtumõistjad
igasse kodumetsa rajati
munni monument
tere õhtust, naised!
2020.04.03, Xiamen
..
püüdsin rääkida Sinuga
surudes huuled
Sinu omade vastu
rääkida Sinuga
Sinust
Sinusse
Sinu kosmilised huuled
imavad mu endasse
imevväel
mu huuled on nüüd Sinu
omade küljes
iga sõna on mulle Sina
huulilt lipsates
suudleb mind
suudleb sinuga
iga hingetõmme on Sina
taevassina
tühja täis
täiesti tühi
täiest tühi
alati poolik
pooleldi
igatsedes minu järele
imades mind endasse
vaid Sinu huuled
on mul meeles
igas ajas
2020.04.01, Xiamen
..
koroona
on Jehoova karistus
tore taevane viha
Issanda vits
mis rabab
ekstraverte
(tubane karantiin)
rikkaid ühiskondi
(Aafrikas on vähe juhtumeid)
vanureid
(inimkond vananeb)
reostustootmist
(tehased on kinni)
Tõesti-tõesti, ma ütlen teile,
see on karistus alpuse eest!
Parandage meelt!
Taara küttis korraliku sauna!
Nüüd vihelge!
2020.04.01, Xiamen
eesti eest!
lööme mättasse välismaalased
lööme mättasse venelased
lööme mättasse liivlased
lööme mättasse sakslased
lööme mättasse lätlased
lööme mättasse setokesed
lööme mättasse kihnlased
lööme mättasse harjulased
lööme mättasse ugalased
lööme mättasse saarlased
lööme mättasse muhulased
lööme mättasse mõhulased
lööme mättasse virulased
lööme mättasse pärnulased
lööme mättasse vaigalased
lööme mättasse valgalased
lööme mättasse viljandlased
lööme mättasse läänelased
lööme mättasse alempoislased
lööme mättasse menepoislased
elagu eesti!
2020.03.25, Xiamen
..
ütlesin hassole
oled nats
tema mulle
oled neoliberaal
mõlemad tabasime naela
pea pihta!
seejärel
needsime päeva
mil teine sündinud on
maapinda
mis teda sigidikku kannab
tundsime rahulolu jäse
meisse valguvat
oh
õnnis päev
ülev hetk
magus elu!
siis tegime õlle
enne tõrvikurongkäiku
Xiamen, 2020.02.26
..
heastik
peegeldab
kuristikku
Xiamen, 2019.12.29
..
(hommage à Zhang Zai)
kallis marie
meditsiinisüsteemis
kui kohtad kodanikku
nimega liina männiksaar
siis tea et ta on su
sugulane
isaisaemaõepojatütar
neli põlve tagasi
oli teil ühine
eellane
ja kui sa kohtad kodanikku
nimega jaan mets
siis tea et ta on su
sugulane
mitu põlve tagasi
oli teil ühine eellane
ja kui sa kohtad ndembet
siis tea et ta on su
sugulane
teil olid kunagi sama
esiema ja esiisa
ja kui sa kohtad hunti
siis tea et ta on
metslane
ja et ta on su
sugulane
teil on ühine
eellane
ja kui mikroskoobis
kohtad amööbi
siis tea et ta on su
sugulane
ja kui paljajalu
sammud mööda mulda
maad
siis tea et nad on su
sugulased
ja kui peesitad
päikese käes
siis tea et mõni miljard aastat tagasi
oli teil ühine eelkäija
ja kui vaatad öhe
siis tea et et see haigutav kuristik
on see kust kõik on
võetud
kuhu kõik on
jäetud
sealt oled sa tulnud
ja kõik su sugulased
Xiamen, 2019.12.27
..
i have perfected the art
of folding the packages
of airplane food
i want to fold my life
in the same way
in the way
that is always different
folding out
folding in
(2019.06.02, Chengdu-Xiamen)
..
saavutasin lä-
bimurde jalgealu-
ne murdus läbi
(Xiamen, 2019.05.13)
olen täiesti kaootiline
kosmose ees hakkab häbi
hakkab häbi olla
hakkab häbi olema
ei saa hakkama
üksnes hakkan saama
Xiamen, 2018.11.05
näritud tähed
ütlemata silpigi
söödud sõnad
vaikitud poolelt lauselt
jutust on ainult
saba ja
sarved
lugeda ridade
vahelt
(Xiamen, 2017.1.19)
..
maailm me ümber
on hulk keeriseid
neelud
kuhu meel neeldub
mille järele käivad neelud
tuhvlid – keeris
võtmed – teine keeris
särk – kolmas keeris
arvuti – üks hästi suur keeris
kuhu kõik kipub neelduma
koera haukumine – samuti keeris
autosignaal – keeris
õuest imbuv toidulõhn – jälle keeris
mõtetega sama lugu
ühed mõttekeerised
ja teised
nagu van goghi maalil
neeldume ühte
ja siis teise
mõnes võime keerelda
tükk aega
päevi
kuid
aastaid
neelus
pea hakkab ringi käima
pea läheb segi
võiks rihtida välja
keerise keskme
tormi epitsentri
kolida sinna ümber
keerise keskmes
on tühi koht
vaba plats
neelu keskel pole midagi
vaid vaikus
orkaani silm
neelud
käivad ümber väesolu
ainuliste punktide
neelud
kas võib ehk seada
väesolu järele
tunnetada
väesolevaid neelukohti
sadulaid ne vahel
mille naabruses
keerduvad keeriste trajektoorid
meel
on väesolu neeldumine
käesollu
ja käesolus neelud
väesolu järele
(Xiamen, 11.11.2016)
..
ood ansipile
tule tagasi, ansip,
näen nüüd, et su kriis oli tõesti hea
selles elamisel polnudki viga
tule tagasi, ansip,
et jälle sinuga vaielda ja võidelda
nagu vanadel headel aegadel.
ma ei saa ju võidelda nendega
kes leiavad et moslem
homo, venelane
on hälvikud.
see võitlus oleks alandav, määriv
väärikustustav,
eks sitaga sõdides
jääb endale sitahais külge.
mis ma nüüd ilma sinuta teen?
kelle manu on mul veel minna?
kes annaks jõudu
oma juhmi valepositsiooniga?
miks oled mu hüljanud
õnnis ansip
Xiamen, 9. november 2016
..
olen järgarv
õhku rippuma jäänd sõna
laua jalg ja
tirdi tiib
rohu roots ja
lehe veen
irvakil laegas ja
laekunud irvitus
kokku
arvamata
lahku
lugemata
järele
ei jäta
järgi
ei jää
olen kaatet
kõveras ruumis
unustatud vaated
kägardunud pinnas
mandlileiva koorik
murru joon
vanuigi noorik
nimetajata lugeja
urruline kurd
ja
kurruline urd
lähedane lähe
(28.10.2016)
..
kõht on tühi
aga ma pole kindel
on see ikka minu kõht
kõht lööb pilli
aga kes kuuleb seda
muusikat
tõusen püsti
aga kes seda tegi
sügan kukalt
aga ons see minu oma
neist käsist ja jalust
millised käivad minu külge
on janu
a kuidas veenduda
et mina joon
äkki teeb seda keegi teine
nii et mu janu ei kustu?
Räägin
a kust see jutt tuleb
kes seda ajab
ja kuhu
(28.10.2016)
..
..
ERM’i ukse taha
kogunes käratsev rahvajõuk.
sees polnud ühtki muuseumiteenrit
polnud nagunii lukkegi
kuhu valada tina
rahvas murdis sisse
lõi puruks neitsi
Maarja eksponaadi
seejärel kõik muu
kraami
mida käivad
vahtimas
imetlemas
kummardamas
pimedusega löödud puuslikeaustajad
kes ei mõista
et ei tohi klammerduda
olevate asjade külge
vaid ainsana väärib
meie lugupidamist
Kõigekõrgem
Püha Müristus
(17. oktoobril 2016)
..
kõige tumedam
on silmapiiril
kus taevas ja meri
kokku saavad
sealt, silmapiirilt
lüüakse lahku
taevas ja meri
taevas ja maa
seal elavad jumalad
kes saadavad meile häid asju
kes saadavad kätte
vorme kujusid olendeid
nähtavat kombatavat maailma
jumalad pole üleval
vaid seal, silmapiiril
kriitilises punktis
kus maailm
lahku lüüakse
kust kõik asjad
riburadapidi
välja pudenevad
tulevad sealt, silmapiirilt
meie poole
sealt, imepeenest
siia, ilmjämedasse
küllap see kõik
läheb jumalate juurde tagasi
üle meie õla
üle meie pea
selja taha
sealgi on silmapiir
aga teistsugune
sinna poole
me ei näe
mitte sinnapoolegi
27.4.2016
..
inimesele
otsa vaadates sa näed
ta elu otsa
vaid surelikuna saan
vaadata sulle otsa
2.1.15, Tallinn
..
mul pole teiega
mitte midagi ühist
see mis on
on tühine
meie sügav erinevus
on põhiline
1.1.15, Tallinn
..
Poolunes, 29.05.2004
Pank jagab raha
mida sina teenid
ja võtab sinu rahu
avab sinu veenid
Pank su ihu küljes
higikestev mank
sukeldu, sa hüljes
hinga sügavalt
Sul üle kõrva nahk
las olla, las jääda
maha vana põhk
ent maha sind ei jäeta
Lõunatuul on vali
lõunatuul on jahe
põhjaminek vali
ta tahab sind, su jah
Jooksed männipuus
õitsed piibelehte
elad miskis muus
lähed kahte lehte
..
maa kuivab
ma kuivan
huuled pragunevad
murenen lõhenen
ütle üks sõna
anna tagasi mu sõnaämbrid
täida mu jutuvaadid
värske veega
et saaksin juua
et mu pragudes voolaks elu
mu lõhed kilaksid rõõmust
mu maa võrsutaks hunte ja mände
tõuseks taevani
mittemehaanilise meelega
mu uius ujumas
(Tallinn, 8.8.14)
..
paakund nahk
panetund süda
tuhmund meel
suudavad kas
võsta veel
signaale välisilmast
ärkavast linnast
(4:47, 24. mai 2014, Söul)
..
armastan sind
armastan sind kogu ihust ja hingest
ehkki ei saa öelda,
et oleksin sinuga
kunagi kohtunud.
ihu ja hinge taht
põletavad sinu kütet
ehkki ei saa öelda,
et oleksin seda tahtnud.
(25. mai 2014, kuskil Siberi kohal)
..
(sõbrale)
sa oled reservväelane
hoidud reservi
kogud väge.
mitte selline kes
on olnud teenistuses ja
arvatakse seejärel reservi, vaid
see kes kohe
algusest peale on
reservi peal väljas.
üleni reservis
eristamatus põhjas
lõuad pärani
nagu angerjal.
(06.05.14 Tallinnas)
..
franciscus jutlustas
loomadele-lindudele
kuid laduda tuleb
veel vägevam vundament
käia välja veel kõvem sõna
et kividki saaksid selgeks
molekulidki mõistaksid
kvargidki saaksid aru
jumal paraku
kui saab räägitud
on selge kaljukindel veendumus
mitte keegi ei saanud mitte midagi aru
mitte keegi mitte kunagi pole mitte millestki aru saanud
suu vaid maikus
kaigutavas vaikuses
keel tummeneb
(Tallinn, 7-8 aprill 2014)
..
üks asi on praktika
teine asi on praktikast rääkimine
praktika on isiklik asi
praktikast rääkimine on ühiskondlik ja ajalooline,
praktikast ei saa rääkida muidu kui seostatult mõttepärimusega
osa mõttepärimusest on kirjutatud keele enese sisse
teisalt vormib see ka isiklikke asju
isiklike asjade avaldumist,
omaasjade esinemist
meel on juba keelestatud
keel on alati meeleline
hirmsad on ahta väljavaateavaga ahtrad torni-intellektuaalid
õudsad on võitlevad antiintellektuaalid
tundke kindlust, ärge kartke
me ei söö teie ajusid
me ei lõhu teie mängukanne
ajuge ja mängige
rahus
te ei pea kaitsma aknaraame
te ei pea tugema liivakastiservi
vaadake liivakasti
kiigake tornitipust
see on vaid liiv
see on vaid õhk
mängige avaramalt
vaadake kõrgemalt
uidake pärsinguta
lennake ühe hingetõmbega
põhjast lõunasse
Vilnius, 4.3.14
..
ma saan ufonautidest aru
mitte et ma nendega läbi käiksin
mitte et nendega läbikäimine kerge oleks
mitte et ufonaudiga rääkimine käiks vurnupsti
mitte et ma nendega läbikäimist või läbikäimatust naudiksin
vaid
kui oletada, et nendega läbi käia
siis on vaja leiutada, kuidas rääkida
me kehad on erinevad ja seega mõte liigub eri radu pidi
aga mõte liigub.
me mõlemad kanname üle ühelt asjalt teisele
kanname üle kehalt ilmale
kanname üle mida iganes.
me suudame leida ühise keele
me suudame selle luua
me oleme tehtud samast puust
me oleme ühest soost
isegi kui kogu pealisehitus on teistsugune
on meie alus sama,
vundament ühesugune:
jõud ise, mida kokku tõmbame
mille varal üle kanname
mille turjal sõidame
ma saan ufonautidest aru
saan aru saama
10.8.13, Istanbul
..
Püha Tarkuse kõrval (ood Hagia Sophiale)
Istun Püha Tarkuse juures
pühi tarkusi on mitmes variatsioonis
suuremaid ja väiksemaid,
saledamaid ja jämedamaid
püha tarkus on kõrgestiaustatu kõne
Püha Tarkus kõneleb sultaniga
Tarkus on ema, sultan laps.
Püha Tarkuse kõrval muu jutt kahvatub.
(10.8.13, Istanbul)
..
müürijupid
tolmune muld
miskit kaev vist.
muud Lykeionist järel pole.
ometi käib Lütseum edasi.
tunnen tallaga,
kuis Aristotelese jalaast
väristab maapinda endistviisi
kõlab eetris edasi
jätab jälgi järgi.
me kõik oleme Lütseumi lõpetajad
Sest Lütseum ise pole läbi.
Oleme
Aristotelese järeltulijad
Platoni lapselapsed
Herakleitose pärijad
kas
oleme valmis küpsuseksamiks
tule prooviks?
mis
vagu me künname?
rida me ajame?
millal
jookseme üle?
(9.8.13, Ateena, Lykeion)
..
kummid
lasteaia talgutel
kaevasime kumme
maa sisse
max 60 cm maa peal;
kui kõrgem, on vaja
maandumismatte mis
pudenevad põngerjad
kinni püüaks.
Käisin ringi
lasteaia aias
igal pool kummis kummid
sajad isad kaevand
maa sisse
keegi toonud
muidu saadud.
Ja üks liumägi.
Tahaks kaevata
linnaisastele
Kiruda nad
maa põhja,
vaaraod.
01.05.2013
..
agnostilised meenutused
ükskord ülikooli
oli kutsutud kursust
pidama Jourdan,
kes polnud siis monseigneur
vaid mösjöö.
prantsuskeelne
romanistidele.
olin prantsuskeelne
olin romanist.
mösjöö Jourdan
ütles, et võtaksime
paberi-pastaka
ja kirjutaksime teemal
“Qui est pour moi Jésus?”
Küsisin: “Quelle longueur?”
Vastas: “Au moins une ligne.”
Kirjutasin talle: “Voilà une ligne.”
tundus ainumõeldav
rohkem seal kursusel ei käinud
ei mäleta, kas oli imelik
või lihtsalt oli
muud tegemist
(töörahva pühal, 01.05.2013, Hiiu)
..
meie puudel
pole südant
veresooni
närve aju
kopsu maksa
neere põrna
sest konkurents
pole küllalt tugev
loodusliku valiku surve
pole piisavalt tungv
et näiteks kerkiksid puud
mis veavad vett kolmesaja meetri kõrgusele
üles
ja muud kraami
alla
aktiivselt pumpaksid nodi
juure ja ladva
vahel
Nõnda meie puudel
polegi südant
vaid üksnes
südamik
Aga võib-olla kuskil kaugel planeedil
on südamega puud
Nad poleks ehk meie omadest
vähem südamlikud
(19.04.13, Muusikaakadeemias)
..
..
sõnausklikud
“Meie missioon
on Eesti
päästmise missioon. Ja
aidaku meid
selles Jumal!”
“Ainuüksi fakt, et ühe
erakonna esimehe
kõne lõppeb
sõnadega “Aidaku
meid Jumal”,
on praeguse aja Eesti
poliitilisel maastikul vägagi
tähelepanuväärne.”
Ühesõnaga
ütle jumal ja sirguvad õlad
ja tuju on korraga hää.
Ütle jumal,
ja kiidame heaks
kõik mis iial
ette võtad sa.
Astume mesti kasvõi
vanakuradi endaga
või olguvõi
vanakuradi ämmaga
peaasi et ütleks jumal.
lummav sõna
kes seda ütleb
selle järel käime
selle taktis koogutame
ja noogutame.
see peab ju olema
õige kui ta niimoodi
ütleb.
Meid on niimoodi õpetatud
kummardama sõna
võtma sõnal
sabast
mitte hoolima ta
sarvedest.
jumal paitab me kõrvu
ja teie ülejäänud
käige kuradile.
(14.04.13, Tallinn)
..
kodustatud jumal, ja metsik
jumal on toodud koju kätte
üdiürgsest metsloomast on tehtud
vagur-kodustuse võrdkuju
Teise vägi on kirjutatud
enda nimele
seda hallatakse
ja valvatakse
selle nimel
– ja enda poolest –
kuulutatakse ja
kuulitatakse
Võõras on aetud välja võhku
nüüd olemegi vaid
omad omavahel
kuni järgmise
kihutame välja et olla
veelgi rohkem omade vahel
veelgi puhtam
veelgi parem-ilusam
endasuguste silmis.
Jumal on löödud kasti
ja risti ja ruutu
Jumal on
viledaks viilutet
nudi-niruline
kaisukaru-mummuline
või isakäeline-nüpelduline.
vastavalt sellele kuidas näevad
ette
me protseduurid-menetlused
me kombed-traditsioonid
me pühapõhiselt paikapandud
omade-vaenlaste loetelud.
me surnud jumala laibalehk
matab hinge aga
me oleme sellest üle
me saime Temast jagu.
Me ütleme end õigeks,
me pilaatused ja pilastajad,
plagajad ja pilajad.
kui Jumal kuskil kondabki
siis meie kõrvu ta ei ulatu
meie kätte ta ei mahu
ehkki ta liha
meil suus on ja küüsis.
Armastus, sallivus
kallimus ja jahmatus
meil ammuilma maha
on maetud.
Maapõues veel urab
miski kauge ja tume,
metsik ja sume.
Aga
me süda on kadunud
aju läinud tunamuistegi
süda peksab
segast
aru taob
õde venda ligimest
vimm vemmeldab
neim nummeldab
Teine – olgu
nagu mina
nagu meie!
Ärgu tulgu meie õue peale
Olgu mujal
hoidku madalat
profiili
Ärgu segagu me sooja
üksteise-hõõrumist
vasturindset tagumist
Aga tõesti tõesti
Jumal on pilgeni üüratuni ääretuni
Jumal on vägev-õudne, tuttav-tundmatu
Jumal rebib lõhki keerab pahupidi
võtab üles vaid selle, millest midagi
järgi jäänud ei ole
õmbleb kokku vaid nii et haav
jääb pärani tumselt kisendavaks
Jumal lammutab põhjani välja
ei jää kivi kivi peale
ei jää liigest liigese külge
ei jää lippi lapi peale
minnakse pahupidi pahemasti paheldi
rehkendus lüüakse uppi
ja selgub, et homo
pole hunt vaid ligimene
selgub et
hunt on inimese ligimene
naaber on ligimene
ligimenegi on ligimene
jumal on metsik
jumal on kodustamatu
jumal neelikult naerab püüdlike korralike peale seada maailma joonele ehitada üles seada sisse soe pesa – neid lapsemänge!
jumalik armastus rebib sisikonna seest toob südame saapasäärest kurku ja peo peale
Jumala ees sa oled üksi sind ei soojenda kaasahõiklejate tagantkiitjate kihutustöötlejate konservatiiv-preservatiivide õlalepatsutajate halevägi
Jumal purustab
ideed
sõnad
jumalad
jumala
selle ja tolle
kodud ja turvad
Jumal avab
maailma ukse
Sisse!
(15.04.13)
..
Jõe tänaval sebrale astudes
sageli pitsitab
surmahirm südant
Kas teen sääsest elevandi?
9.4.13
Karu uulitsal vihmaga kõndides
tihti piisutab
porilomplev mind auto
Kus on kuke pea?
15.04.13
..
Mul on piinlik
kui ma midagi tean
See mida ma tean on
igav
banaalne
ebahuvitav
mõttetu
Selle risu peale
ei taha aega raisata
Teadmised on
kõlu
kestad
läbiseedimata pahn.
Nagu kirjandusele raamat
on tema seedumatu osa
hammaste vahel kriuklev kruus
õhusrippuv kalju.
Mul on piinlik
rääkida sellest
mida ma tean.
See on reetmine
petukaup
surnupilastus
laibasahkerdus
koolnukaubeldus.
Mind huvitab see
mida ma ei tea.
Tahan rääkida sellest
mis on ebaselge.
Juba teatust
ma ei pea
selge jutt on hämamine.
Tahan mõtelda
kiiremini mõttest
rääkida
rutemini sõnadest
või aeglasemini.
Jõuda saadust ette ja
jääda ise maha ja
jätta maha saagid ja saagad
ended ja endad
lõigaku kogugu salve pangu
keegi muu kui lõbu pakub.
Mitte valmis olla vaid
olla valmis
selleks mida veel pole
mida veel ei tea
mida mõtelda ei oska
ammugi ütelda ei suuda.
Rabavalt naerda välja
kübarad mantlid ja raha
suupruugid
mõttepuugid
puukmõtted
suukütted.
(3.4.13)