Gongsun Long

GONGSUN LONG.

1. PEATÜKK. VALGE HOBUNE EI OLE HOBUNE

白馬論:

A – Kas “Valge hobune ei ole hobune” sobib?

B – Sobib.

A – Kuidas nii?

B – “Hobune” nimetab kuju, “valge” nimetab värvi. See, mis nimetab värvi, ei nimeta kuju. Sellest ütlus: “Valge hobune ei ole hobune”.

A – Kui “on valge hobune”, siis selle kohta ei saa ütelda, et “ei ole hobust”. Kas sellel, kelle kohta ei saa ütelda, et “on hobune”, pole siis hobune? “On valge hobune” tähendab ühtlasi, et “on hobune”. Kuidas siis “valge hobune” pole “hobune”?

B – Kui otsitakse hobust, siis sobib anda nii kollase kui musta hobuse. Kui otsitakse valget hobust, siis ei sobi anda kollast ega musta hobust. Oletagem, et valge hobune on tõesti hobune. Sellisel juhul peaks otsitav mõlemal juhul olema üks ja seesama ning “valge hobune” ei erineks “hobusest”. Kuna nüüd otsitav justkui pole erinev, kuidas siis on nii, et kollane ja must hobune ühel juhul sobivad, aga teisel juhul ei sobi? On täiesti selge, et “sobib” ja “ei sobi” eitavad üksteist. Seetõttu on kollane ja must hobune ühtmoodi sobivad vastuseks (fraasile) “on hobune”, aga ei sobi vastuseks (fraasile) “on valge hobune”. See kinnitab seda, et valge hobune ei ole hobune.

A – Kui värviga hobune pole hobune ja taevaaluses ei ole värvituid hobuseid, kas siis sobib öelda, et taevaaluses pole hobuseid?

B – Hobusel on paratamatult mingi värv. Seetõttu on valgeid hobuseid. Kui me oletame, et “hobusel” pole värvi ja on lihtsalt “hobune”, kuidas me siis võtaksime välja “valge hobuse”? Seetõttu “valge” ei ole “hobune”. “Valge hobune” on “hobune” koos “valgega”. Ons “hobune” koos “valgega” sama, mis “hobune”? Sellest ütlus: “Valge hobune ei ole hobune.”

A – Hobune pole hobune valge kaudu, valge pole valge hobuse kaudu. Kui me paneme kokku hobuse ja valge, siis koos on nende nimi “valge hobune”. See tähendab kasutada ühendnime nagu kasutatakse üksiknime – mis pole sobiv. Seepärast “Valge hobune ei ole hobune” ei sobi.

B – “On valge hobune” on sama, mis “on hobune” ning “on valge hobune” on sama, mis “on kollast hobust” – kas niimoodi on sobiv?

A – Ei ole sobiv.

B – Kui “on hobune” erineb sellest, kui “on kollane hobune”, siis “kollane hobune” erineb “hobusest”. Kui “kollane hobune” erineb “hobusest”, siis kollane hobune ei ole hobune. Kui kollast hobust mitte pidada hobuseks, aga valget hobust pidada hobuseks, siis on see sama hea kui “lennates siseneda tiiki, aga sisemine ja välimine kirst on erinevas kohas”, ehk taevaaluse kõige absurdsem jutt ja jaburam lause.

A – “On valge hobune” ei või tähendada “ei ole hobust”, sest (“hobune” on meil siis, kui) me võtame ära “valge”. Kui me ei võta ära “valget” ja “on valge hobune”, siis (tõesti) ei sobi ütelda, et “on hobune”. Nii et seda võetakse tähenduses “on hobune” lihtsalt sellepärast, et “hobune” tähendab “on hobune” ja “ei ole valget hobust” tähendab “on hobune” (st. mingit muud värvi). Nii et kui järgida seda, kuidas sa mõistad (väljendit) “on hobune”, siis me ei saaks kutsuda hobust hobuseks.

B – “Valge” ei kinnista seda, mis on valge, ja (eelnev) sobib ainult siis, kui me selle ära unustame. “Valge hobune” räägib “valgest”, nii et kinnistab selle, mis on valge. See, mis kinnistab “valge”, ei ole valge. “Hobune” ei välista ega vali (üht või teist) värvi, ja sellepärast kollased ja mustad hobused kõik vastavad (otsitavale). Aga “valge hobune” välistab ja valib (ühe) värvi, nii et kollased ja mustad hobused on värvi poolest välistatud. Seetõttu saab vastuseks anda ainuüksi valge hobuse. See, mis ei välista, pole see, mis välistab. Sellest ütlus: “Valge hobune ei ole hobune”.

白馬論:

“白馬非馬”，可乎？

曰：可。

曰：何哉？

曰：馬者，所以命形也；白者，所以命色也。命色者非命形也。故曰：“白馬非馬”。

曰：有白馬，不可謂無馬也。不可謂無馬者，非馬也？有白馬為有馬，白之，非馬何也？

曰：求馬，黃、黑馬皆可致；求白馬，黃、黑馬不可致。使白馬乃馬也，是所求一也。所求一者，白馬¹不異馬也；所求不異，如黃、黑馬有可有不可，何也？可與不可，其相非明。故黃、黑馬一也，而可以應有馬，而不可以應有白馬。是白馬之非馬，審矣！

曰：以馬之有色為非馬，天下非有無色之馬也。天下無馬可乎？

曰：馬固有色，故有白馬。使馬無色，有馬如已耳，安取白馬？故白者非馬也。白馬者，馬與白也；馬與白馬也，故曰：白馬非馬也。

曰：馬未與白為馬，白未與馬為白。合馬與白，復名白馬。是相與以不相與為名，未可。故曰：白馬非馬未可。

曰：以“有白馬為有馬”，謂有白馬為有黃馬，可乎？

曰：未可。

曰：以有馬為異有黃馬，是異黃馬於馬也；異黃馬於馬，是以黃馬為非馬。以黃馬為非馬，而以白馬為有馬，此飛者入池而棺槨異處，此天下之悖言亂辭也。

曰：有白馬，不可謂無馬者，離白之謂也。不¹離者有白馬不可謂有馬也。故所以為有馬者，獨以馬為有馬耳，非有白馬為有馬。故其為有馬也，不可以謂馬馬也。

曰：白者不定所白，忘之而可也。白馬者，言白定所白也。定所白者，非白也。馬者，無去取于色，故黃、黑皆所以應。白馬者，有去取于色，黃、黑馬皆所以色去，故唯白馬獨可以應耳。無去者非有去也；故曰：“白馬非馬”。