8. Kubism

Kubismi kuulsaim kunstnik on Pablo Picasso (1881-1973). Picasso on tuntumaid moodsa kunsti esindajaid üldse, kelle tähtsus 20. sajandi kunsti ajaloos on väga suur. Picasso oli väga mitmekülgne, andekas ja väga viljakas kunstnik; ta oli nii maalija, graafik, skulptor kui ka keraamik. Picasso on kubismi rajaja.

Pablo Picasso oli rahvuselt hispaanlane. Ta sai Madridis korraliku akadeemilise kunstihariduse. 1904. aastast alates elas Picasso Prantsusmaal, peamiselt Pariisis. Picasso loomingus võib eristada 20. sajandi algul (1901-1904) nn helesinist perioodi, mida iseloomustavad nukrameelsed ja ühiskonnakriitilised maalid, teemaks üksindus, vaesed, haiged jm. Aastatel 1905-1906 järgnes nn roosa periood, mis oli pisut helgem, näiteks kujutas Picasso tsirkuseartiste. Pöördeline töö Picasso loomingus oli 1907. aastal valminud maal „Avignoni neiud“. Tegemist oli vormiliselt väga uuendusliku tööga, millest algas areng kubismi suunas. Picasso tegi läbi analüütilise ning sünteetilise kubismi etapid; hiljem viljeles ta ka neoklassitsistlikku ja sürrealistlikku laadi. Omades arvukaid naissuhteid, on Picasso sageli kujutanud ka oma abikaasasid ning armukesi.

Hispaania kodusõjast (1936-1939) oli ajendatud ekspressiivne ja traagiline pannoo „Guernica“ (1937), mis loodud samanimelise väikelinna mälestuseks, kui selle purustasid kodusõjas kindral Francot toetavad sakslased.

Pablo Picasso looming paistab silma suurejoonelise fantaasia, energia ja tundlikkusega.

Tegemist on 20. sajandi kuulsaima sõjavastase maaliga. Maal telliti kunstnikult Hispaania paviljoni jaoks 1937. aasta Pariisi maailmanäitusele. Esmaesitlusel tabas tööd raske kriitika. Kindral Franco käsku täitnud sakslased pommitasid Baskimaal asuvat Guernica väikelinna järjest kolm tundi, mille tagajärjel hävis pool linna ja hukkus üle 1600 tsiviilisiku. Maal rõhutab jõuliselt sõja koledust ja kannatusi, mida see kaasa tõi. Napi joonega edasi antud detailid nagu moondunud näo ja ogalise keelega hobune või Pietà motiivi meenutav surnud last kätel hoidev leinav ema annavad ilmekalt edasi sõjaga seotud õudu ja ängi.

Kuulsad kubistid on veel:

• prantslane Georges Braque (1882-1963). Varem impressionismi ja fovismi laadis maalinud Braque`i loomingus toimus pööre 1907. aastal, mil ta süvenes Cézanne`i loomingusse ning tutvus Pablo Picassoga. Picasso ja Braque`i tihe suhtlus ja ideedevahetus aastatel 1907-1914 viis kubismi sünnini. Braque`i kubismiperioodi looming sarnaneb paljuski Picasso omaga. Analüütilise kubismi aastatel maalis ta pinnalisi, killustatud vormiga hallikates, ookerjates ja rohekates toonides pilte. Sünteetilise kubismi perioodil muutus esemete vorm lihtsamaks ning koloriit mitmekesisemaks, kunstnik hakkas kasutama kollaaži. Pärast Esimest maailmasõda eemaldus Braque kubismist.

• hispaanlane Juan Gris (1887-1927). Hispaanias sündinud ja õppinud Gris asus 1906. aastal elama Pariisi, kus kohtus Picasso jt kunstnikega ning pühendus täielikult maalikunstile. Gris maalis peamiselt natüürmorte, sageli koos muusikariistadega, aga ka figuure ning portreid. Tema analüütilise kubismi aja maalidele on iseloomulik hallikaspruun koloriit, sünteetilise kubismi perioodi teosed on erksamad ja värvikamad.

• prantslane Fernand Léger (1881-1955). Arhitektuuri õppinud Léger` varase loomeperioodi maalid olid lähedased sünteetilisele kubismile. Ta maalis algul tumedate, hiljem erksate värvidega (punane, kollane) masinaid ja torusid meenutavaid kujundeid. Hiljem Léger loomelaad muutus. Léger on tegelenud ka graafika ja skulptuuriga ning loonud lava- ja filmikujundusi.