19. Eesti kunst stalinismi perioodil 1944-1955


Stalinistlik arhitektuur leidis eeskuju tsaariaegse Venemaa klassitsistlikust stiilist. Selle stiili kõrgaeg Venemaal, 19. sajandi algus, oli ühtlasi Vene impeeriumi hiilgeaeg. Tolleaegne klassitsism oli suurejooneline ja uhke, aga ka pisut kõle ja hingetu – need jooned kandusid üle ka stalinistlikule ehituskunstile. Ka stalinistliku arhitektuuri eesmärk oli ülistada Nõukogude riiki ja Nõukogude võimu. Võit Teises maailmasõjas andis Nõukogude Liidule üleoleku- ja võimsustunde, mida igal kombel rõhutati ka kunstis. Arhitektuuris kasutati palju dekoratiivseid elemente, kaunistavaid detaile, eriti nõukogulikku sümboolikat (sirp ja vasar, vapid, loosungid, tööd ülistavad allegoorilised kujutised jne). Kuni 1955. aastani kestis nõukogude arhitektuuris nn liialduste periood, mil ehitised igasuguste kaunistustega mõõdutundetult üle kuhjati.

Hoone Tallinnas Tartu mnt. ja Liivalaia tänava nurgal (nn torniga maja). Valmis 1957, arhitekt. A. Vlassov

See on Tallinna stiilseim stalinistliku arhitektuuri näide, mis muu Nõukogude Liiduga võrreldes on küll suhteliselt tagasihoidlik.

Kino “Sõprus” Tallinnas. Valmis 1955, arhitektid Peeter Tarvas, August Volberg

Fassaadi lahenduses on ühendatud klassitsistliku ja rahvusliku arhitektuuri vormid. Kõrvalfasaadidel on poolsambad, mida ühendab kaarestik. Nii välis- kui sisearhitektuuris on rikkalikult kasutatud ornamentikat ja nõukogulikke sümboleid. Stalinismiperioodil ei väärtustatud Tallinna keskaegset vanalinna. Kinohoone ehitati sobimatult vanalinna piirile, sõjas purustatud majade asemele. Oma aja tingimustes oli aga tegemist suurejoonelise ja piduliku, kahe saaliga esindusliku kinohoonega.

1950. aastatel kerkis stalinistlikke hooneid kõikjal Eestis. Nii suurematesse keskustesse kui ka väikelinnadesse ehitati kinosid ja kultuurimaju, administratiivhooneid ja elumaju.

Tallinnas võib näha stalinistlikke hooneid, terveid tänavaseinu ja terviklikke kvartaleid mitmel pool: elamud Kentmanni tänaval, Asula tänaval, Järvel, Koplis Lõime tänava piirkonnas ja mujal.

Nõukogudeaegne suletud tööstuslinn Sillamäe (kus toodeti Nõukogude Liidu sõjatööstusele vajalikku uraani) on suures osas stiilse stalinistliku ehituskunsti näide. Sillamäe keskosas valitseb korrapärane planeering koos merele avanevate alleede, haljasalade ja tolleaegsete arhitektuurielementidega.

Suurt tähelepanu pöörati kogu nõukogude ajal ja eriti sõjajärgsel perioodil linnaplaneerimisele – sõjas purustatud varemetes linnade asemele kavandati korrapäraseid kvartaleid laiade sirgete puiesteedega. Üks projekt (mis õnneks ei teostunud) nägi ette laia allee rajamise Viru väljakult Balti jaama läbi Tallinna vanalinna.

Koostati veel suurejoonelisi projekte, mis samuti õnneks paberile jäid: massiivne nn Nõukogude Maja Tallinna Viru väljakule (praeguse Tallinki hotelli kohale), grandioossed Võidumonumendi (sisuliselt Stalini monumendi) kavandid jpt.

Tee enesekontrollitest nr 6 (ainult registreeritud õppijatele)

Vt edasi 20. Eesti kunst 1960.-1970. aastatel