19.-20. sajandi vahetusel olukord muutus, teadlikkus ja huvi kunsti suhtes kasvasid. Majanduslikult edukamad ja haritumad eestlased olid valmis kunsti ka ostma. Hakkas kujunema eesti rahvuslik kunstielu (mõiste „kunstielu“ tähendab kunsti ümber toimuvaid tegevusi – näituste korraldamist, kunstikoolide asutamist, kunstist kirjutamist, kunsti ostmist-müümist jne). Eesti rahvusliku kunstielu alusepanijaiks olid kunstnikud Ants Laikmaa ja Kristjan Raud.

Tähtsamaid fakte ja sündmusi eesti kunstielust 19.-20. sajandi vahetusel:

• 1903 rajas Ants Laikmaa oma ateljeekooli Tallinnas, ta korraldas seal (ja ka mujal) kunstinäitusi – see on esimene eestlaste kunstiõppeasutus!
• 1904 rajas Kristjan Raud oma ateljeekooli Tartus
• Nii Laikmaa kui Raud avaldasid rohkesti artikleid tolleaegses ajakirjanduses: nad kirjutasid kunstist, rõhutasid rahvakunsti tähtsust ja selle kogumise vajalikkust, algatasid Eesti Rahva Muuseumi loomise idee
• 1906 toimus Tartus esimene eesti kunsti ülevaatenäitus
• 1907 asutati Eesti Kunstiselts