Elulugu

Prantslane Henri de Toulouse-Lautrec sündis Lõuna-Prantsusmaal Albi linnas aristokraatlikus perekonnas, mis oli oma hiilguse küll juba kaotanud. Tema vanemad olid omavahel lähedalt sugulased, väike Henri sündis mitme puudega. Täiskasvanuna oli Toulouse-Lautrec lühikest kasvu (1m 52cm), tema keha oli ebaproportsionaalne, luud murdusid ega kasvanud hästi kokku, käies kasutas ta keppi. Kunstnikul oli ka kõnedefekt. Toulouse-Lautrec oli kunstis oli iseõppija. Ta oli mõjutatud eeskätt oma kaasaja kunstnike (Degas, Gauguin) loomingust, kuid huvitus ka Jaapani puulõikest. Toulouse-Lautrec elas täielikult kunstile. Ta veetis suurema osa ajast Pariisi lõbustusasutustes - Montmartre`i kohvikutes, kabareedes, teatrites – ning jäädvustas sealsete boheemlaste elu 19. sajandi lõpul. (Montmartre oli Pariisi linnaosa, millest kujunes 19. sajandi lõpukümnendeil populaarne meelelahutuskeskus.) Kunstnik kujutas oma loomingus Montmartre`i elu ja sealseid iseloomulikke tüüpe nagu tantsijannad, prostituudid, näitlejad, homoseksuaalid jt, kes tolleaegse arusaama järgi asusid sotsiaalse hierarhia alumistel astmetel. Selles seltskonnas ei pööratud tähelepanu Toulouse-Lautreci füüsilistele eripäradele, seal tundis ta end omana. Kunstnik nautis elu täiel rinnal, tema eluviisid ei olnud mitte alati tervislikud.

Loomingu iseloomustus

Toulouse-Lautrec on teiste postimpressionistidega võrreldes pisut vähem uuenduslik. Tema kujutamislaad on lihtsustav, plakatlik; värvides eelistas ta heledaid toone. Toulouse-Lautrec on tundliku, nõtke joonega hea joonistaja. Toulouse-Lautreci töödes on vahel tunda teatav kibestumine, mingi sapisus, mille põhjuseks võib olla kunstniku enda raske saatus. Toulouse-Lautrec armastas eriti litograafiat e kivitrükki. Tal on suuri teeneid tänapäevase reklaamplakati väljakujunemisel.