14. Eesti kunst

19.-20. sajandi vahetusel

14.3. Ants Laikmaa (1866-1942)




Ants Laikmaa. Taebla maastik


Elulugu

Ants Laikmaa sündis Läänemaal Kivi-Vigalas paljulapselises taluperes. Nooruses veetis ta mõnda aega Peterburis, kuid sealsesse Kunstiakadeemiasse ei saanud sisse. 1891. aastal läks Laikmaa õppima Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse Saksamaal (teekonna Riiast Düsseldorfi läbis ta rahapuudusel jalgsi). Laikmaa õppis seal vaheaegadega, ametlikult jäigi kool lõpetamata. Ants Laikmaa reisis palju Euroopas (Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Belgias, Hollandis). Eriti oluline Laikmaa kunstnikuisiksuse kujunemisel oli 1900. aasta Pariisi maailmanäituse külastamine, kus ta nägi ühtlasi impressionistide tööde väljapanekut. 20. sajandi algusaastad veetis Laikmaa Eestis kunstielu korraldades, peale 1905. aasta revolutsiooni mahasurumist oli maapaos Soomes. Sealt rändas ta edasi Lääne-Euroopasse, viibides aastatel 1910-1912 Capri saarel Itaalias ja Tuneesias. 1913. aastast alates oli kunstnik taas Eestis, tegutsedes nii loovkunstniku kui pedagoogina ja osaledes aktiivselt siinses kunstielus. 1932. aastal sulges Laikmaa oma ateljeekooli ning asus elama enda projekteeritud majja Haapsalu lähedale Taeblasse (praegu on seal tema muuseum). Talu maadel asub ka kunstniku viimne puhkepaik.

Looming

Laikmaa sai Düsseldorfi Kunstiakadeemias vanamoelise, akadeemilise koolituse; tegelikult on tema looming mõjutatud impressionismist ja postimpressionismist. Samuti on Laikmaa loomingus oluline rahvusromantiline lähenemine. Vanemas eas maalis kunstnik rohkem realistlikus laadis. Žanritest eelistas Laikmaa portreed ja maastikumaali. Laikmaa armastas väga pastelltehnikat, mille valdamises oli omal ajal Euroopa meisterlikumaid kunstnikke.

Näiteid Ants Laikmaa loomingust:

1) portreed

Ants Laikmaa. „Mutti. Marie Underi portree“. 1904. Pastell. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus

Kuulsaima Eesti luuletaja Marie Underi (1883-1980) portree võlub oma vahetu siiruse ja spontaansusega. Tol ajal Eesti kultuurielus silmapaistvat rolli mänginud Laikmaa julgustas seni saksakeelseid luuletusi kirjutanud Underit luuletama eesti keeles. 1904. aastal avaldas ajaleht „Postimees“ Underi Laikmaale pühendatud eestikeelse luuletuse varjunime „Mutti“ all. Õnnetus abielus noore naise ja temast tunduvalt vanema, särava vaimuga eesti kunsti suurkuju vahel lahvatas lühiajaline, kuid kirglik armusuhe. Sõpradeks jäädi aga Laikmaa surmani.

2) maastikud

Laikmaa on loonud meeleolukaid maastikke, mis on maalitud reisidel (nt Capri saarel), kuid on ka meisterlikke Eesti maastikke, kus on esile toodud Lääne-Eesti ja saarte looduse eripära.

Vanemas eas tegi Laikmaa ka lillemaale, eriti armastas kunstnik krüsanteeme.

Kokkuvõtteks: lisaks sellele, et Ants Laikmaa oli andekas kunstnik, oli ta ka hea pedagoog ning väljapaistev kunstielu organisaator, silmapaistev isiksus 20. sajandi alguse Eesti kultuuriloos.