22. Nüüdiskunst
Nagu nüüdisaegses kujutavas kunstis, valitseb ka arhitektuuris suundade ja voolude paljusus, puudub ühtne juhtiv stiil. Järjest olulisemaks on muutunud vana ja väärtusliku arhitektuuripärandi säilitamine, selle integreerimine moodsa ehituskunsti ja tänapäeva inimeste vajadustega.
Eesti taasiseseisvumine tõi 1990. aastatel kaasa tõelise ruumilise ja arhitektuurse murrangu meie ehitatud keskkonnas. Kõige paremini on see jälgitav Tallinnas, kus kõrvuti eksisteerivad muinsuskaitsealune keskaegne vanalinn ja värske kaasaegne ehituskunst. Enamik uusi olulisi ehitisi on sündinud läbi arhitektuurikonkursside, mille kaudu tööd on saanud noored, äsja koolipingist tulnud arhitektid. Selletõttu võib Eesti nüüdisarhitektuuri üldpilti pidada julgeks, värskeks ja moodsaks.
Taasiseseisvunud Eesti õnnestunumaid arhitektuurinäiteid on äri- ja kortermajad Rotermanni kvartalis Tallinnas, kus oskuslikult on ühendatud vana tööstusarhitektuur ja tänapäev.
Arhitektuuriliselt tähelepanuväärsed on meie suurte muuseumide hooned: 2006. aastal avati kunstimuuseum Kumu Tallinnas (arhitekt Pekka Vapaavuori) ja 2016. aastal Eesti Rahva Muuseum (ERM) Tartus (arhitektideks rahvusvaheline meeskond Lina Ghotmeh Liibanonist, Itaalia päritolu Dan Dorell ja jaapanlane Tsuyoshi Tane).
2012. aastal valminud põneva arhitektuuriga maja projekteerisid arhitektid Katrin Koov, Indrek Peil ja Siiri Vallner. Hoone fassaad on kunagise barokse börsihoone (mis hävitati Nõukogude Liidu Punaarmee poolt 1944. aastal) peegelpilt. Et mitte varjata raekoda, ehitati kolledž pisut kaugemale. Börsihoone asukohta uue ehitise ees rõhutab selle pikalt etteulatuv katus, mis teiselt poolt vaadates kuuluks justkui kujuteldavale börsihoonele endale. Ehitist on tema uudsuse ja originaalse vormi pärast kritiseeritud, kuid nüüdseks on sellest saanud üks Narva sümboleid. Tähelepanuväärne on ka hoone sisearhitektuur.
Ehitatud keskkonna arengusuunad on meie kaasajal muutumas, kuna muutub ka ühiskond, tehnoloogia ning inimeste mõtteviis. Oluline märksõna on jätkusuutlik arhitektuur, mis püüab energiatõhususe ja keskkonnasõbralike materjalide kasutamisega vähendada hoonete negatiivset mõju keskkonnale. Elukeskkonda püütakse kujundada inimsõbralikumaks: nii linnaruumis kui interjöörides võetakse arvesse inimeste erivajadusi; suurlinnades püütakse vähendada autostumist ning soosida jalgsi käimist, jalgrattaga või ühistranspordiga liiklemist.
Keskkonnateadlikkus ja jätkusuutlikkus on tähelepanu all ka disainis ja näiteks moes. Eesti moe-, teatri- ja filmikunstnik Reet Aus (s 1974) on Eestist väljaspoolgi tähelepanu äratanud jätkusuutliku disaini labori eestvedaja ning väärtustava taaskasutuse (upcycling) meetodit rakendav disainer.
Reet Ausi kodulehte vaata siit.
Tee enesekontrollitest nr 7 (ainult registreeritud õppijaile)
Tee 6.-7. nädala arvestuslikud testid (ainult registreeritud õppijaile)
Tee kursuse lõpuülesanne "Mõtle" Moodles (ainult registreeritud õppijaile)
Vt edasi Kasutatud allikad