3.2 Sümbolismi kuulsamad esindajad
Huvitavad ja omanäolised sümbolistlikud kunstnikud olid ka šveitslane Ferdinand Hodler (1853-1918), hollandlane Jan Toorop (1858-1928) ja Saksamaal töötanud šveitslane Arnold Böcklin (1827-1901).
Arnold Böcklin. „Surnute saar“. 1883. Kolmas versioon. Alte Nationalgalerie, Berliin
Böcklini tuntumaid teoseid valmis ühe hiljuti abikaasa kaotanud naise tellimusel, kuid teema köitis kunstnikku niivõrd, et ta maalis sellest aastatel 1880-1886 vähemalt viis versiooni. Üks maal oli hiljem Hitleri omanduses, maalist on saanud inspiratsiooni nii heliloojad kui õudusfilmide autorid.
Teiste seast tõuseb eripärase ja uuendusliku kunstnikukäekirjaga esile belglane James Ensor (1860-1949). Ta lõi fantastilisi, grotesksete maskide ja skelettidega karnevaliteemalisi kompositsioone, leides inspiratsiooni karnevaliatribuutikast, mida müüs tema vanemate kauplus. Ensori allegooriline satiir kasvas kohati üle kogu inimkonna kohta käivaks paroodiaks. Ensor armastas puhtaid ja eredaid värve. Tema looming valmistas pinda ette ekspressionismile ja sürrealismile.
James Ensor. „Natüürmort“. 1889. Neue Pinakothek, München
© Ad Meskens / Wikimedia Commons