12. Dadaism

12.3. Kuidas avaldus dada kunstis?




Marcel Duchamp. L.H.O.O.Q.


Dadaismi ei saa siduda kindlate kunstiliikide ega teemadega. Dadaismil oli mitu erinevat keskust, kus ilma tegid uuenduslikud ja omanäolised kunstnikuisiksused. Dadaistid:

  • korraldasid näitusi (kus peale dadaistide esines teisigi kuulsaid kunstnikke, nt Picasso)
  • kasutasid palju kollaaži (=mitmesuguste materjalide kokkukleepimine; võte pärines kubismist)
  • eksponeerisid näitustel juhuslikke valmisesemeid (ready-made)

Austria kunstnik ja kirjanik Raoul Hausmann oli Berliini dada juhtfiguure.

Kunsti mõttes huvitavam kui Zürichi dada oli New Yorgi dadaism. Seal tegutses kunstnik Marcel Duchamp (1887-1968). Duchamp oli rahvuselt prantslane, kes alates 1915. aastast elas New Yorgis. Enne Esimest maailmasõda maalis ta kubismi ja futurismi laadis.

Philadelphia Museum of Art, USA. Kunstnik väljendab figuuri liikumist, selle dünaamikat ruumis ja ajas korduvate joonte ning tasapindadega.

Duchamp püüdis teadlikult kunstipublikut šokeerida, vanu traditsioone eirata. Näiteks pani ta 1919. aastal näitusele kuulsa renessansikunstniku Leonardo da Vinci „Mona Lisa“ pildi, kuhu oli habeme ja vurrud juurde joonistatud; pildi allkirjaks olid tähed L. H O. O. Q, mis prantsuse keeles väljahääldatuna moodustavad vulgaarse lause.


Duchamp tõi moodsa kunstiajalukku revolutsioonilise uuenduse. Ta hakkas panema näitustele välja valmisesemeid, Duchamp on kunstinähtuse ready-made autor (ta jagas esemed veel: poolvalmis esemed (semi-ready-made) ja täiendatud valmisesemed (assistant-ready-made)).

Legendi järgi sündis Duchampi esimene ready-made nii, et ta pani kodus köögis igavledes jalgratta ratta köögitaburetile pöörlema. Esimene ready-made kunstiteos näitusel oli pudelikuivatusrest 1914. aastal. Hiljem eksponeeris Duchamp näitustel veel nagisid, kirjutusmasinaid, kohviveskeid jne. New Yorgis pani Duchamp näitusele pissuaari, millele andis pealkirjaks „Purskkaev“. Duchampi eesmärk oli näidata, et igapäevasest keskkonnast välja rebitud tavaline ese võib olla kunstiteos, kui teda vaadata teise pilguga, muutunud kontekstis. Ese omandab uues keskkonnas teistsuguse tähenduse.


Vasakul ready-made töö jalgratta rattast taburetil.

Klaasile kantud kujutised väljendavad kahte vastandlikku jõudu – mehelikkust (alumisel paneelil) ja naiselikkust (ülemisel), mis püüdlevad ühenduse poole. Originaaltöö on saanud kahjustada, sellest on tehtud mitmeid rekonstruktsioone.

Prantslane Francis Picabia (1879-1953) katsetas paljude moodsa kunsti vooludega; 1913. aastal tutvus ta Marcel Duchampiga. Esimese maailmasõja ajal, elades New Yorgis, Hispaanias ja Šveitsis, kujunes Picabiast järjekindel dadaist. Hiljem liitus ta sürrealistidega.

Saksamaal Kölnis oli samuti üks dada keskusi, seal tegutses Max Ernst (kellest hiljem kujunes nimekas sürrealist). Kölnis toimus 1920. aastal suur dada laat ja skandaalne kunstinäitus, kuhu külastajad pääsesid läbi meeste WC.

Dadaistid hiljem suures osas liitusid sürrealismiga.