2.2 Postimpressionismi esindajad

Paul Gauguin (1848-1903)




Tahiti naised rannas


Elulugu

Paul Gauguin sündis Peruu päritolu ema ja Prantsuse ajakirjaniku pojana. Oma varase lapsepõlve veetis tulevane kunstnik Peruus. Maalima hakkas Gauguin alles keskeas. Enne kunstnikuks saamist tegeles ta kaubandusega, reisis palju ja töötas ametnikuna, algul börsimaakleri kontoris, hiljem pangas. Kunstis oli Gauguin iseõppija, kuid ta arenes väga kiiresti, võttes 1880. aastate algul omaks impressionistliku maalimislaadi ning esinedes ka impressionistide näitustel. 1880. aastate teisel poolel elas ja maalis Gauguin mitmel pool Prantsusmaal ja suhtles paljude kunstnikega. 1888. aastal oli Gauguin üheksa nädalat van Goghi juures Arles`is.

Gauguin leidis, et kunst peab kandma olulist vaimset sõnumit, mida aga impressionism kui tema arvates passiivne nähtava maailma jäljendamine ei sisaldanud. Gauguinil tekkis sügav huvi Aafrika ja Aasia eksootilise kunsti vastu. 1891. aastaks oli Gauguin sattunud võlgadesse, suhted perega olid jahedad ning kunstnik otsustas hüljata Euroopa tsivilisatsiooni. Ta maabus Tahiti saarel, kus jätkas maalimist. 1897. aastal kolis Gauguin elama Markiisaartele Prantsuse Polüneesias (tegemist on Prantsuse kolooniatega, mis nn meretaguste territooriumidena kuuluvad jätkuvalt Prantsusmaale). Gauguin jäi Polüneesiasse elu lõpuni, käies vaid mõned korrad Pariisis näituse- ja rahaasju korraldamas. Gauguin on maetud Hiva-Oa kalmistule.

Loomingu iseloomustus

Gauguini maalimislaad oli esialgu mõjutatud impressionismist. Alles Polüneesias kujunes välja Gauguini omapärane, selgelt eristuv kunstnikukäekiri. Sellele on iseloomulikud erksavärvilised siledad pinnad, mida eraldab tume kontuur. Gauguini põhiline väljendusvahend ongi värv. Ruumilisus pole tema maalides oluline. Sellega meenutavad Gauguini maalid vaipa. Joonistus tema töödes on lihtsustatud, värvid sageli „valed“ (taevas roosa, maapind kollane jne). Gauguini tööde üldmulje on rahulik ja selge, rõõmsad värvitoonid tekitavad vaatajas hea ja sooja tunde. Kunstniku enda sõnutsi oli tema eesmärk edasi anda „pildi muusikat“. Gauguini loomingus võib täheldada seoseid sümbolismi ja juugendiga.

Gauguin kujutas tsivilisatsioonist puutumata looduslapsi eksootilise looduse keskel. Teda mõjutas ka kohalik Polüneesia rahvakunst. Gauguin on öelnud: „Mina ainult hoidsin pintslit, seda juhtisid kohalikud jumalad“.

Suuremõõtmelise (139,1 x 374,6 cm) maali sümbolismist mõjutatud süžeed tuleb lugeda paremalt vasakule: kolm naist lapsega viitavad elu algusele, keskmine grupp sümboliseerib noore täiskasvanuea igapäevaelu, vana naine vasakul servas on aga rahulikult ja lepitatult vastu minemas surmale. Gauguin ise hindas seda maali väga kõrgelt.