1. Impressionism

19. sajandi viimasel veerandil jätkus Lääne-Euroopas industriaalühiskonna kiire areng. Euroopas andsid tooni vanad ja uued monarhiad (Inglismaa, Venemaa ja 19. saj teisel poolel tekkinud Austria-Ungari ning Saksa keisririigid). Poliitiliselt suhteliselt stabiilne aeg Prantsuse-Preisi sõjast (1870-1871) kuni Esimese maailmasõja alguseni (1914) oli soodne teaduse ja tehnika tormiliseks arenguks. Võeti kasutusele esimesed automobiilid ja aeroplaanid, levisid trammiliinid ja metrood. Arenes fotograafia, leiutati kino, edusamme tegid uued sidevahendid nagu telegraaf, telefon ja raadio. Uus energialiik elekter tõi valguse paljudesse kodudesse.

Tugevnes suurriikide omakasupüüdlik imperialistlik poliitika, uue hoo sai sisse kolonialism. Pead tõstis terrorism, atentaadid riigipeadele muutusid tavaliseks. Hakkas kujunema naiste õiguste eest võitlev naisliikumine. Muutusid vaba aja veetmise tavad – populaarseks sai bulvaritel jalutamine, kohvikutes istumine ja kabareede külastamine.

Silmapaistvat kunsti ja kirjanduse õitsengut nimetatud perioodil hakati hiljem, Esimese maailmasõja päevil, nostalgiliselt tähistama prantsuskeelse väljendiga belle époque ehk ilus aeg. Paljude kunstnike ja kirjanike loomingut läbivateks märksõnadeks said elu nautiv hedonism ning ühiskonna ja kultuuri allakäiku kajastav dekadents.