6. Fovism

6.2. Fovismi tähtsamad esindajad




Henri Matisse. Tants


Kuulsaim foov on prantslane Henri Matisse (1869-1954). Olles esmalt õppinud õigusteadust, sai kunstihuvi siiski ülekaalu ning noor Matisse asus õpinguid jätkama kunstikoolis. Enne fovismi läbimurret ei suutnud Matisse kunstnikuna suuremat tähelepanu äratada. Aastatel 1906-1910 valmisid Matisse`i mitmed olulisemad tööd. Ta maalis maastikke, interjööre, natüürmorte, portreid. Matisse`i loomingust õhkub pidulikkust ja elurõõmu, mis põhineb suurtel säravatel puhastel värvipindadel, mille rütmi rõhutab arabeskne kontuur. Matisse armastas maalida ümmargusi vorme, mis annavad tema töödele pehme ja sõbraliku ilme. Matisse maalis osavalt kirjusid esemeid kirjul taustal, suutes säilitada töö terviklikkuse. Ruumilise sügavuse edasi andmist ei pidanud kunstnik oluliseks, Matisse`i maalid on pinnalised ja dekoratiivsed nagu kirju kangas või vaip. Matisse juhindus mõttest, et kunst peab sisendama inimestesse selgust, tasakaalu ja puhtust. Maalikunst peab olema tema sõnutsi vaimne rahustaja ehk justkui hea tugitool, kus inimene saab end välja puhata füüsilisest väsimusest.

Maal oli eksponeeritud 1905. aasta Pariisi Sügissalongis. Kunstnik on jäädvustanud vaate oma hotellitoa aknast Collioure`is Prantsusmaa lõunarannikul. Aknast avanevaid vaateid maalis Matisse sageli hiljemgi.

Suuremõõtmeline dekoratiivne pannoo koos Matisse`i teise maaliga „Muusika“ kaunistas Vene ärimehe ja kunstikollektsionääri Sergei Štšukini villat Moskvas.

Kuulsad foovid on veel:

  • André Derain (1880-1954) järgis fovismi teatud perioodil, hiljem huvitus kubismist ja mineviku kunstist. Foovina on Deraini maalimislaad võrreldes Matisse`iga kainem ja rahulikum.

André Derain. „Charing Crossi sild Londonis“. 1906. National Gallery of Art, Washington

1906. aastal külastas Derain kahel korral Londonit, et maalida Thames`i jõge ja parlamendihoonet. Järgnevatel aastatel maalis ta rohkem figuure, portreid ja natüürmorte.

  • Maurice de Vlaminck (1876-1958) oli kunstis iseõppija, kes sai mõjutusi postimpressionistide loomingust. Ta maalis spontaanselt, kohati Matisse`ist veelgi “metsikumas” laadis, peamiselt maastikumaale ja natüürmorte.