Moodsale kunstile on iseloomulik, et kunstnikud koonduvad stiilide järgi rühmitustesse. Eesti tolle ajajärgu kunstis on vaid üks stiili alusel tekkinud kunstnike rühmitus – Eesti Kunstnikkude Rühm. Rühmitus kujunes Tartus, kuid põhiliselt tegutses Tallinnas. Selle stiililiseks aluseks oli kubism ja (sellele lähedane) konstruktivism. Korraldati näitusi, ka koos Läti ja Soome mõttekaaslastega; 1928. aastal anti välja almanahh “Uue kunsti raamat”.

Rühmituse nimekas liige, kubismi järgija Arnold Akberg (1894-1984) oli kunstis iseõppija. Ta kujutas geomeetrilistes vormides enamasti arhitektuurseid motiive.

Kunstnikkude Rühma liige Laarman töötas eesti keele õpetajana, kunsti alal oli ta suuremas osas iseõppija. Ta täiendas end õpireisidel mitmel maal. 1920. aastatel oli Laarman järjekindlamaid kubiste Eestis, 1930. aastatel muutus temagi loomelaad looduslähedasemaks. Hiljem sai Laarman tuntuks eriti raamatute illustreerijana.

Eesti Kunstnikkude Rühma kuulusid veel kunstnikud Henrik Olvi, Eduard Ole, Jaan Vahtra, Kuno Veeber jt.