Elulugu

Kristjan Raud sündis taluperes Viru-Jaagupi kihelkonnas. Ta õppis Peterburi, Düsseldorfi ja Müncheni Kunstiakadeemiates. Raud töötas aastatel 1904-1914 Tartus, 1914. aastast alates Tallinnas. Kunstnik käis mitu korda Soomes ja viibis ka Saksamaal ning Prantsusmaal. Kristjan Raud oli agar kunstielu korraldaja. Suure töö tegi Raud ära vanavara väärtustajana ja selle kogumise initsiaatorina ning tal oli oluline roll Eesti Rahva Muuseumi sünnis (1909). Eesti Vabariigi algusaegadel oli Raud riigi teenistuses ning korraldas muinsuskaitse-alast tegevust. Küpses eas pere loonud kunstnik asus elama Nõmmele, kuhu laskis Herbert Johansonil projekteerida endale maja.

Looming

Kristjan Raua looming on mõjutatud mitmest Lääne-Euroopas valitsenud suunast nagu sümbolism, juugend ja ekspressionism, kuid nende põhjal kujundas Raud välja oma isikupärase, monumentaalse ja jõulise laadi, millele on omased arhailiselt mõjuvad rasked nurgelised vormid ning madalalt silmapiirilt kõrguvad ilmeka siluetiga figuurid. Oma olemuselt on Raua looming rahvusromantiline.

Kristjan Raud tegi peamiselt söe- ja pliiatsijoonistusi, vähem õlimaale. Ta on kujutanud loodust (eriti õnnestunud on 1930. aastate lõpul valminud Loode-Eesti rannakülade vaated), talurahvatüüpe, olustikupilte. Raud on kavandanud ka eksliibriseid ning teinud raamatuillustratsioone. Eriti paistavad silma tema kujundus ja illustratsioonid Juhan Liivi “Luuletustele” (1910), see oli tolleaegse raamatukunsti tipp.

Eriline roll eesti kunsti ajaloos on aga Kristjan Raua rahvuseepose “Kalevipoeg” illustratsioonidel ja üldse kunstniku muinasaja-ainelistel töödel. Raua kuulsaimad “Kalevipoja”-teemalised tööd pärinevad 1920.-1930. aastatest. Parimad neist ilmusid 1935. aasta uues “Kalevipoja” väljaandes.

Kunstnik on saanud inspiratsiooni süngevõitu rahvajutust, kus noormees hea viljasaagi eest lubab võtta naise kalmuliste ehk surnute seast. Noormees unustab lubaduse ning naib elava pruudi. Pulmaööl koju sõites peatavad kalmulised vankri ja nõuavad pruuti endale. Noormees nõustub viimses hädas ja leiab koju jõudes vankrist pruudi surnuna. Meeleheitel noormees surmab ka enda koduõuel.

Raud tegi palju visandeid ja variante ühest teemast, muutis ja täiustas pidevalt oma stiili. Selle tulemusel muutus tema väljenduslaad järjest lihtsamaks ja monumentaalsemaks, samal ajal aga mõjuvamaks ning väljendusrikkamaks. Kristjan Raud on oma loomingus tabanud midagi eestlaste loomusele omast, samas on see sügavalt üldinimlik. Oma "Kalevipoja" illustratsioonide eest sai Raud 1937. aasta Pariisi maailmanäitusel grand prix auhinna.

1930. aastatel oli rahvusromantism (millist laadi esindavad ka Raua “Kalevipoja”-ainelised tööd) küll mujal Euroopas oma aja ära elanud, kuid Eestis (ja ka teistes noortes rahvusriikides – Soomes, Lätis) oli märgatav uus rahvusluse puhang. See oli osalt seotud ka riigis valitseva poliitilise olukorraga 1934. aastal seadis Konstantin Päts sisse autoritaarse valitsemisviisi ja et rahvast endaga paremini kaasa haarata, asus läbi viima mitmesuguseid rahvuslikke kampaaniaid. Kristjan Raua rahvusromantilist loomingut ei saa siiski pidada poliitiliseks tellimuseks, huvi ja armastus rahvakunsti vastu oli talle sügavalt omane kogu elu.

Kokkuvõtteks: Kristjan Raua “Kalevipoja” illustratsioonid kuuluvad kindlalt Eesti kunsti klassikasse.

Kristjan Raual oli ka kunstnikust kaksikvend Paul Raud (1865-1930). Ta õppis baltisakslaste rahalisel toel Düsseldorfi Kunstiakadeemias ja jäi ka hiljem seotuks rohkem baltisakslastega, maalides neile realistlikus laadis esindusportreid. Muuhulgas on ka Paul Raud kujutanud õnnestunult eesti talupojatüüpe.