3.2. Sümbolismi kuulsamad esindajad
Vene kunstis mängis tähtsat rolli 1890. aastate lõpus Peterburis kujunenud rühmitus „Mir Iskusstva“ („Kunstimaailm“), mis seostus nii sümbolismi kui juugendstiiliga. Aastatel 1898 – 1904 ilmus ka samanimeline, Vene modernistliku kultuuri ja kirjanduse arengus olulist rolli mänginud kultuuriajakiri. „Mir Iskusstva“ motoks oli „puhas kunst“ ehk „kunst kunsti pärast“. Rühmituse liikmetele olid tähtsad „vene stiili“ otsingud, kunstnikke ühendas romantiline minevikuihalus, mis pidi olema vastukaaluks labasele argipäevale. Miriskusstvalased vastandasid end nii ametlikule kunstile kui peredvižnikute moraliseerivale realismile. „Mir Iskusstva“ kunstnikud said eriti tuntuks oma lavakujunduste ja teatridekoratsioonidega, mis vaimustasid ka Lääne-Euroopa publikut Vene balletitrupi külalisetenduste ajal.
Ivan Bilibin (1876-1942). 1907. Illustratsioon Aleksandr Puškini „Muinasjutule kuldsest kukest“
Pilt kujutab episoodi muinasjutust: tsaar Dadon leiab lahinguväljalt oma surnud pojad ja telgi, millest väljub silmipimestav kaunitar.
„Mir Iskusstva“ tegevuses osales ka Vene maalikunstnik, ajaloolane, filosoof ja ühiskonnategelane Nikolai Roerich (1874-1947). Ta maalis varasemas loomejärgus rahvusromantilises laadis pilte Vana-Vene ajaloost ja legendidest, hiljem Indiasse siirdudes lõi ta üldistavaid, värvitundlikke maastikke ja kompositsioone India, Tiibeti ning Mongoolia müütide ja pärimuste ainetel. Nikolai Roerich viibis mitmel korral ka Eestis, tema pärandi uurimise ja hoidmisega tegeleb ka Eesti Roerichi Selts.
Nikolai Roerich. „Meretagused külalised“. 1901. Tretjakovi galerii, Moskva
Maalil on kujutatud Skandinaavia viikingite, venepäraselt varjaagide saabumist Venemaale, kus nad 9. sajandi lõpul rajasid Vene riigi.
Kuulsaim Vene sümbolist Mihhail Vrubel (1856-1910) on dramaatiliste, müstiliste ja salapäraste teoste looja. Oma töödes käsitleb ta hea ja kurja probleemi ning inimese saatust. Kesksel kohal Vrubeli loomingus on Deemoni, Fausti ja Hamleti siseheitluste, romantiliste igatsuste ning traagilise üksinduse kujutamine. Vrubelit on mõjutanud Vana-Vene ja Bütsantsi kunst, mis põimub juugendlike ja ekspressionistlike sugemetega.
Mihhail Vrubel. “Istuv Deemon”. 1890. Tretjakovi galerii, Moskva. Vrubeli kuulsaimal maalil näeme üksildast, kuid uhket kuju, kelle tugevad käed ja võimsad lihased on kummalises vastuolus figuuri allaheitliku, passiivse olekuga. Deemonis põimuvad mehelikud ja naiselikud jooned. Äratuntavalt eripärane on Vrubeli maalimislaad: tema töö koosneb justkui teravate servadega kristall- või klaasplaatidest – see efekt on saavutatud mitte pintslit, vaid spaatlit kasutades. Vrubel on oma deemoni-maalideks inspiratsiooni saanud Vene luuletaja Mihhail Lermontovi poeemist “Deemon”. Kunstniku enda sõnutsi ei kehasta tema Deemon mitte Kurjuse kannatusi ega kurbust, vaid võimsat, majesteetlikku Vaimu.
Sümbolismi avaldusi on ka kuulsa Leedu kunstniku ja helilooja Mikalojus Čiurlionise (1875-1911) loomingus. Tema kunstiloomingule on omane romantiline meeleolu ja Leedu rahvaluulest lähtuv muinasjutulisus. Čiurlionise maaliloomingu omapäraks on püüe kunsti ja muusikat ühendada – tema maalide pealkirjad on sageli võetud muusikateostelt (“Päikesesonaat”, “Prelüüd”, “Fuuga” jne).
Eesti kunstnikest on sümbolismist mõjutatud Kristjan Raud, Oskar Kallis, Nikolai Triik jt.
Vt edasi Akseli Gallen-Kallela, Edvard Munch