17. Kunst Eesti Vabariigi ajal (1919-1940)
Oma riigi teke seadis arhitektide ette uusi ülesandeid – oli vaja asuda looma riiklikke esindusasutusi. Teravate sotsiaalprobleemide lahendamiseks pöörati suurt tähelepanu elamuehitusele. Väga palju ehitati iseseisvusajal koolimaju ja rahvamaju. Tähelepanu all oli ka maa-ehitus – projekteeriti ja ehitati kaasaegseid talusid ja kõrvalhooneid.
Kohe iseseisvuse esimestel aastatel loodi tähelepanuväärse arhitektuuriga riigi üks sümbolehitisi – Riigikogu hoone. Parlamendihoone asupaigaks valiti põline võimukants, Tallinna Toompea linnus, kus kunagise eestlaste muinaslinnuse kohal olid vahepealsetel sajanditel asunud võõrvõimude residentsid. Eestlaste jaoks uudse tähendusega hoone arhitektuur oli oma aja kohta samuti uudne ja julge, siin põimuvad ekspressionism ja traditsionalism. Silmapaistvaim ruum hoones on põneva värvilahendusega (sinine, kollane, pruun) ja nurgeliste vormidega istungitesaal. Saalis on tänini säilinud originaalmööbel. Ka esimese korruse fuajee kassett-lagi väärib tähelepanu.
1920. aastate Eestis oli valdav arhitektuuristiil traditsionalism, mis järgis vanu traditsioone, võttes eriti eeskuju Rootsi-aegsest barokist, aga ka talurahvaarhitektuurist. Traditsionalismi tunnusteks on lihtne, massiivne vorm, kõrge kelpkatus, väikeseruudulised aknad. Samas jätkasid juba varasematel kümnenditel populaarsed olnud suunad historitsism ja uusklassitsism.
Need olid Eesti esimesed ridamajad; uudne oli ka see, et korter ulatus läbi kahe korruse.
1930. aastate moodsaim, eesrindlikem arhitektuuristiil Eestis oli funktsionalism. Meenutuseks: funktsionalismi tunnused olid lame katus, lintaknad, kuubikujulised, ebasümmeetriliselt asetatud hooneosad, sageli poolringikujulise põhiplaaniga eenduv hooneosa, peened postid, valge värv ja kaunistuste puudumine. Eestis sageli “pehmendati”, “mahendati” askeetlikku funktsionalismi, lisati mõni kaunistav detail vms. Selle suuna silmapaistvaim esindaja oli arhitekt Olev Siinmaa (1881-1948), kelle elu ja looming on seotud eeskätt Pärnu linnaga.
Olev Siinmaa, Anton Soans (1885-1966). Pärnu Rannahotell. 1937.
Pärnu rannahotell on Eesti funktsionalismi tippteos, mis on kantud DoCoMoMo ehk ülemaailmse moodsa arhitektuuri dokumenteerimse ja kaitse organisatsiooni nimekirja.
Olev Siinmaa. Pärnu Rannakohvik. 1938-1939
Tänaseks korduvalt ümber ehitatud Rannakohvikut ilmestab elegantne seenrõdu.
Suurepäraseid funktsionalismi näiteid leiab ka Tallinnast.
Arhitekt Elmar Lohk (1901-1963). Endine Majaomanike Pank Vabaduse väljaku serval. 1936. Dolomiidi ja musta graniidiga kaetud esinduslikus hoones paiknes 1930. aastate lõpul ka kuulus moodne kohvik „Kultas“.
Arhitekt Robert Natus (1890-1950). Praeguses Linnavalitsuse hoones Vabaduse väljakul põimuvad funktsionalism ja ekspressionism. Hoone valmis 1931. aastal.
Arhitekt Edgar Johan Kuusik (1888-1974), Anton Soans (1885-1966). Moodne, näitusepindu ja kunstnike ateljeesid mahutav Kunstihoone Vabaduse väljakul Tallinnas valmis 1934. aastal. Tähelepanuväärne on ehitise eenduv ekraanisarnane akendeosa. Hoonet “ilustati” igaks juhuks Juhan Raudsepa pronksskulptuuridega, peale sõda moonutati proportsioone pealeehitatud korrusega.
Edgar Johan Kuusik. 1935. aastal valminud Kersoni villas Nurme tänav 40 Tallinnas Nõmmel tegutseb praegu Nõmme Noortemaja.
Kristjan Palusalu talu Pillapalu asunduses
Maaelu edendamiseks rajati riigi abiga uusasundusi. 1930. aastatel ehitati põlismetsa sisse Piibe mnt äärde Pillapalusse üle 40 talu ja koolimaja. Suurema osa neist projekteeris Eesti esimene naisarhitekt Erika Nõva (1905-1987). Pillapalu asundusse sai Eesti riigilt preemiatalu Berliini olümpiamängude võitja maadleja Kristjan Palusalu.
1930. aastate teisel poolel, kui valitses K. Pätsi autoritaarne režiim ja riik tellis tähtsaid ehitisi, püüdes ühtlasi suunata ka arhitektide maitset, võib rääkida esindustraditsionalismist. Selle suuna ilmekaim näide on presidendi kantselei hoone Tallinnas Kadriorus.
Arhitekt Alar Kotli (1904-1961). Presidendi kantselei. 1938
Presidendi ametikoht seati sisse 1938. aasta põhiseadusega ja kuna teisi kandidaate ei olnud, määrati presidendiks Konstantin Päts. Talle kavandati ametihoone koos ametikoduga. Ruumikas hoones asusid ka mõnede ametnike tööruumid ja ametikorterid. Hoone asukoht kauni ajaloolise Kadrioru pargi serval ja lossi läheduses seadis arhitektile oma tingimused. Lossipoolne hoonekülg on tagasihoidlikum, fassaad aga rikkalikuma kujundusega. Kadrioru loss ja uus hoone paigutati ühele teljele, nende vahel asuv aed kujundati ümber. Hoone on presidendi ametlik residents ka tänases Eesti Vabariigis.
Vaade Presidendi kantselei Riiginõukogu saali
Riiginõukogu oli 1938. aasta põhiseaduse kohaselt kahekojalise Riigikogu teine koda. Riiginõukogu saalis peeti vana põhiseaduse kohaselt neid valitsuse istungeid, mida juhatas president. Tänapäeval koguneb Riiginõukogu saalis riigikaitse nõukogu, selles saalis toimuvad ka riigiõiguslikud protseduurid: vana valitsuse lahkumisvisiit, uue valitsuse esitlemine, kohtunike ametisse nimetamine. Riiginõukogu saalis kohtub president välisdelegatsioonidega, siin peetakse poliitilisi kõnelusi ja läbirääkimisi.
Kokkuvõte: Eesti Vabariigi ajal valitses arhitektuuris mitmeid suundi, ehitati palju, sealhulgas mitmeid silmapaistva arhitektuuriga hooneid. Eesti oli normaalne osa Euroopast.
Tee enesekontrollitest nr 5 (ainult registreeritud õppijatele)
Tee 4.-5 nädala arvestuslikud testid (ainult registreeritud õppijatele)
Vt edasi 18. Kunsti arengu põhijooni Teise maailmasõja järgsest perioodist