2.2 Postimpressionismi esindajad

Elulugu

Van Gogh on rahvuselt hollandlane. Ta elas Prantsusmaal vaid mõned aastad, kuid kuulub Prantsuse kunsti ajalukku. Van Goghi saatus oli traagiline. Kunstnik oli juba loomult rahutu ja tasakaalutu, hiljem lõi välja vaimuhaigus. Van Gogh lõpetas vaid 37-aastasena elu enesetapuga.

Nooruses töötas van Gogh vaimulikuna Belgias Borinage`i söekaevanduspiirkonnas. Kunstis oli van Gogh praktiliselt iseõppija. Umbes aastal 1880 hakkas ta järjekindlamalt kunstiga tegelema. Esialgu maalis van Gogh tumedates toonides lihtsate inimeste elu. 1886. aastal siirdus kunstnik Pariisi, kus sai mõjutusi sealsest kirevast kunstielust. 1888. aastal läks van Gogh Lõuna-Prantsusmaale Arles`i linna. Seal kujunes lõplikult välja tema isikupärane stiil. Mõnda aega töötas van Gogh Arles`is koos Gauguiniga. Just seal lõid välja ka kunstniku psüühilised häired. Oma vaid kümme aastat kestnud loomingulise perioodi jooksul jõudis kunstnik maalida umbes tuhat teost.

Van Goghi traagika seisneb selles, et eluajal ei leidnud tema kunst tunnustust. Elu jooksul suutis ta ära müüa vaid ühe töö. Kunstnik elas tänu oma venna Theo toetusele. Pärast surma kasvas van Goghi kuulsus kiiresti (eriti pärast 1901. aastal Pariisis toimunud näitust) ja tänapäeval kuuluvad tema maalid maailma kõige kallimate hulka.

Loomingu iseloomustus

Van Gogh maalis portreid, natüürmorte, maastikke - kõike, mida nägi. Tema maalides valitseb rahutu meeleolu. Esemete vormid on nurgelised, jõulised. Van Goghi värvid on intensiivsed ning heledad. Eriti armastas kunstnik helekollast. Üks van Goghi lemmikmotiive oli päevalilled. Van Goghi maalide üldmulje on, et kõik liigub, väriseb, voogab ja tungleb. Kujutatava rahutuid vorme ümbritseb siiski looklev ja väänlev, kuid kindel kontuur. Võib öelda, et van Gogh deformeerib ja moonutab loodust. Loodus on van Goghile vaid ettekäändeks uue, pildireaalsuse loomisel.