15. Eesti kunst 1905-1919

15.1. Ajalooline ja ühiskondlik taust




9. jalaväepolgu võitlejad Lätimaal 1919


1905. aasta revolutsiooni mahasurumisele järgnesid tagurluse pealetungi aastad. 1914. aastal puhkes Esimene maailmasõda, milles osales ka Vene impeerium ning seeläbi puudutas sõda tuntavalt ka Eestit. Neil aastail kasvas eesti rahvusest haritlaste, sh poliitikute hulk, kes soovisid Eestile, eesti keelele ja kultuurile paremaid tingimusi ja rohkem vabadust Vene impeeriumi koosseisus.

Alanud maailmasõda tõi aga peagi kaasa suured muutused Euroopa ja ka Eesti poliitilises olukorras. 1917. aasta oktoobripööre tõi Venemaal võimule enamlased (bolševikud), Venemaa otsis teid maailmasõjast väljumiseks. Eesti poliitilistes ringkondades hakkas küpsema idee riiklikust iseolemisest. Kasutades soodsat hetke pealetungiva Saksa armee saabumise ja enamlaste Eestist lahkumise vahel kuulutasid eesti rahvuslikult meelestatud jõud 24. veebruaril 1918. aastal välja iseseisva Eesti Vabariigi. Kui maailmasõja lõppedes 1918. aasta novembris lõppes Eestis ka Saksa okupatsioon, sai noor Eesti riik hinge tõmmata vaid kaks nädalat, enne kui Nõukogude Venemaa alustas sõda Eesti Vabariigi vastu. Vabadussõjas (1918-1920) suutis Eesti riik oma iseseisvust kaitsta ja püsima jääda.

Poliitiliselt rahututele ja segastele aegadele vaatamata arenes eesti kultuur neil aastail jõudsalt ning paljud tol ajal tegutsenud kirjanikud ning kunstnikud on jätnud väljapaistva jälje Eesti kultuurilukku.