15. Eesti kunst 1905-1919
20. sajandi esimestel kümnenditel arenes kiirelt ka Eesti arhitektuur. Rahvustunde tõusu harjal kerkis Eestisse mitmeid suuri kultuuriehitisi. Kuna eestlastest arhitekte oli veel vähe, on neist paljude autoreiks välismaalased, eeskätt hõimurahvas soomlased (Soome kuulus aastatel 1809-1917 Vene impeeriumi koosseisu).
Tähtsamaid ehitisi Tallinnas ja mujal:
- Tallinna Saksa Teater (praegu Eesti Draamateater) valmis aastal 1910, autoreiks projektide konkursi võitnud Peterburi arhitektid Aleksei Bubõr ja Nikolai Vassiljev. Stiililt on hoone soome rahvusromantismist mõjutatud juugend. Saksa teatri hoonet ei saa lugeda eesti rahvusliku arhitektuuri näiteks, kuid see on silmapaistev arhitektuuriteos.
20. sajandi algul jõudsalt kasvav Eesti rahvuslik intelligents tahtis siinsete sakslaste eeskujul ka endale väärikaid sümbolehitisi. Tundes enda loominguliste jõudude nõrkust, kutsuti arhitektideks hõimuvelled soomlased. Soome arhitektuur oli sel ajal väga kõrgel tasemel, lisaks tunti soomlastega suurt hingesugulust.
Vana „Vanemuine“ u 1910. aastast pärineval postkaardil
Kuigi ei hoone välis- ega sisearhitektuuris polnud otseseid viiteid eesti rahvuslikkusele, tundus „Vanemuise“ teatrimaja vormikeel eestlastele väga oma ja lähedane. Kuni omariikluse saavutamiseni järgiti Soome eeskuju nii arhitektuuris kui sisustuses paljude tähtsate ehitiste juures.
- “Estonia” teater Tallinnas, arhitektid soomlased Armas Lindgren ja Wivi Lönn. Stiililt juugendklassitsistlik hoone oli suurim tollases Tallinnas. Rahva annetustest rahastatud „Estonia“ hoone avati 1913. aasta augustis „Hamleti“ etendusega. Teatrimaja sai kannatada 1944. aastal Nõukogude armee märtsipommitamises, see taastati pärast sõda pisut muudetud kujul arhitekt Alar Kotli projekti järgi.
Teatreid ehitati ka väiksematesse linnadesse:
- “Endla” teater Pärnus (hävis Teises maailmasõjas) Valmis 1911. Arhitektid Georg Hellat ja Erich Wolffeldt
- “Säde” seltsimaja Valgas (ümberehitatud) Valmis 1911. Arhitekt Georg Hellat
Eestisse on mitu hoonet projekteerinud ka kuulus Soome arhitekt Eliel Saarinen:
Endine Lutheri mööblivabriku klubi Tallinnas
Juugendstiilis hoone ehitati aastatel 1904-1905, kaasautorid Armas Lindgren ja Herman Gesellius.
Eliel Saarineni projekteeritud on ka esinduslik juugendstiilne büroo-üürimaja Tallinnas Pärnu mnt 10 (valmis 1912). Praegu asub seal kultuuriministeerium.
Eliel Saarinen võitis 1912. aastal Tallinna uue raekoja projekti võistluse ja 1913. aastal Tallinna linna generaalplaani (=lähema aja üldise arhitektuurilise arengu plaani) konkursi, kuid mõlemad projektid jäid teostamata.
Projektist lähemalt loe SIIT.
Rahvuslikku arhitektuuri püüti luua ka eesti arhitektide poolt. Sellise rahvusromantilise arhitektuuri parim näide sellest perioodist on spordiselts “Kalevi” maja Tallinnas Pirital (hävis 1941. aastal, kui Tallinnast lahkuvad Nõukogude väed selle põlema süütasid). Ehitis valmis 1912. aastal, arhitektiks Karl Burman (1882-1965).
Omaaegne postkaart „Kalevi“ seltsimajast Pirital
Eesti Spordiselts „Kalev“ asutati 1901. aastal. Maja ehitamist Pirita jõe äärde alustati 1911. aastal. Hoone arhitektuur oli mõjutatud Põhjamaade rahvusromantilisest juugendist, ehitusmaterjaliks kasutati ümarpalke. Maja interjööri kaunistasid „Kalevipoja“ ja Eesti muinasaja teemalised pannood.
Tee enesekontrollitest nr 4 (ainult registreeritud õppijaile)
Vt edasi 16. Funktsionalism