1.3 Impressionismi tähtsamad esindajad

Impressionismi eelkäijaks loetakse Prantsuse kunstnikku nimega Édouard Manet (1832-1883). Manet õppis Pariisi nimekas kunstikoolis École des Beaux-Arts`is tuntud akademisti juures. Alles vanemas eas omandas ta impressionistliku maalimislaadi. Vahel esines Manet impressionistide näitustel, kuid vahel mitte. Puhtast impressionismist eristab Manet`d ühtlane pintslikäsitlus, suurem vormikindlus ja tumedam koloriit. Manet maalis peamiselt figuraalkompositsioone, portreid ja natüürmorte. Manet on läinud ajalukku mitme omal ajal suurt kõmu tekitanud maaliga, neist esimene oli:

• „Eine murul“. 1863. Pariisi Salong lükkas selle maali tagasi, kuid keiser Napoleon III lasi asutada nn Hüljatute Salongi, kus eksponeeriti tagasilükatud töid, et rahvas saaks otsustada, kas Salongi valikud on õiged. Maali süžee võttis Manet Itaalia kõrgrenessansi kunstniku Giorgione maalilt “Kontsert vabas looduses”. Manet` maalil on kaks alasti naist ja kaks moodsalt riietatud meest looduse taustal. Vaatajates tekitas maal šoki – see, mis oli lubatud mütoloogilises süžees, oli 19. sajandi olustikus amoraalne, lubamatu. Töö õhu- ja valgusekujutus oli harjumatu, värvid värsked ja puhtad – kõik see tekitas vaatajates halvakspanu ja vaenuliku reaktsiooni. Vaba pintslikäsitlust peeti lohakuseks.

Samal aastal valmis Manet` teine kuulus maal

• „Olympia“. See töö pandi 1865. aastal välja ametlikku salongi, kus põhjustas tõelise pahameeletormi. Maalil on kujutatud lamamas neiu enesekindlas poosis nagu mõni jumalanna, jalge ees must kass ja taamal neegritar lillekimbuga. Neius tunti ära modell, modelle aga peeti tol ajal kerglasteks, amoraalseteks. Neid peeti prostituutideks, keda ei sobinud maalida ja eksponeerida väärikal näitusel.

Maal põhjustas skandaali, ärritunud kodanikud mõnitasid pilti. Valvurid olid sunnitud maali saalist ära viima. Järgmisel päeval riputati töö nii kõrgele, et seda ei saaks täis sülitada ega vihmavarjuga torkida. Peale pildi ebamoraalsuse pahandas publikut ka selle maalimislaad: suured heledad pinnad, milles plastilisust pole rõhutatud.

Nimetatud kaks Manet` maali ärritasid publikud oma süžee ja maalimislaadi uudsusega, kuid need pole siiski veel päris impressionistlikud. Manet` viimane töö, raskelt haigena maalitud „Baar Folies-Bergère`is“ on aga juba impressionistlik. Töö leidis ka tunnustust. Esiplaanil näeme baaridaami ja selgelt välja maalitud esemeid, baariruum ise on kujutatud peeglist paistvana, ebaselgete piirjoontega, valguselaikude väreluses.