Kui Andrus Johani ja Kaarel Liimand olid maailmavaatelt kommunismimeelsed, siis Eerik Haamer ei olnud seda mitte, kuigi ka tema kujutas lihtsaid tööinimesi. Haamer pärines Saaremaalt, ta lõpetas kunstikooli “Pallas” ja oli seejärel mitmes koolis õpetaja. 1944. aastal, sõja lõpul, põgenes Haamer Nõukogude võimu eest Rootsi, kuhu jäigi elama. Haamer on suure sisemise kaasaelamisega maalinud Saaremaa ja Ruhnu rannarahva argielu ja rasket tööd. Nende maalide meeleolu on sageli tõsine, isegi dramaatiline. Maalide koloriit on looduslähedane ja varjundirikas, figuurid pisut pikaks venitatud.