15.4 Tähtsamad kunstnikud

Elulugu

Maalikunstnik Konrad Mägi sündis Hellenurmes mõisa abivalitseja peres. Ta alustas kunstiõpinguid suhteliselt hilja, õppides lühikest aega Stieglitzi kunstikoolis Peterburis (olles seal Amandus Adamsoni õpilane puunikerduse alal). 1906. aastal siirdus Mägi Soome ja järgmisel aastal sealt edasi Pariisi. Aastad 1908-1910 elas Mägi Norras, kus tal õnnestus oma töid ka näitusel eksponeerida. Mitmete terviseprobleemide all kannatav ja pidevalt suures majanduslikus kitsikuses vaevlev kunstnik hakkas kümnendivahetusel tasapisi Eestis tuntuks saama. Oma maalide müügist saadud rahaga sai Mägi veelkord Pariisi sõita. 1911. aasta suve veetis ta Põhja-Prantsusmaal Normandias. 1912. aastal pöördus Mägi tagasi Eestisse. Kodumaal töötas Mägi joonistusõpetajana mitmes õppeasutuses (mh oli “Pallase” kunstikooli esimene juhataja) ning oli samal ajal tegevkunstnik. Suviti matkas ja maalis kunstnik Saare- ja Võrumaal, Pühajärve ääres jm. 1920. aastate algul käis Konrad Mägi veel välisreisidel Saksamaal ja Itaalias (Rooma, Venezia, Capri saar).

Looming

Konrad Mägi on suurimaid eesti maastikumaalijaid. Lisaks on ta teinud ka portreid ja natüürmorte (lilli). Mägi on värvitundlikumaid eesti kunstnikke, kelle maalide peened värvikooslused on lummavad, kohati lausa müstilised. Tema pintslilöök võib olla nii korrapäraselt täppiv kui jõuliselt voogav. Mägi käekiri on isikupärane ja äratuntav, mõjutatud moodsa kunsti mõõdukamatest suundadest (impressionism, neo- ja postimpressionism, fovism). Mägi loomingut võib tinglikult jagada:

1) Norra maastikud

2) Eesti maastikud

3) Itaalia maastikud

Rahutud ajad olid läbi, algas uus etapp ka Mägi loomingus. Jälle puhtad, säravad toonid.

5) portreed

Portreedes on Mägi maalinud põhiliselt kauneid naismodelle. Ta on teinud ka raamatuillustratsioone.

Kokkuvõtteks: Konrad Mägi on Eesti kunsti väljapaistvamaid maastikumaalijaid, erakordselt peene värvitajuga kunstnik. Mägi maalide kõrge tase ja tundlik värvimaailm ei jää alla oma aja kuulsatele kunstnikele. Eesti on Euroopa jaoks ääremaa ja 15 aastat peale Mägi surma alanud ligi pool sajandit kestnud Nõukogude okupatsioon takistas normaalset kultuurivahetust Lääne- ja Ida-Euroopa vahel. Seetõttu pole Konrad Mägi jõudnud Euroopa kunstiajaloos kohale, mida ta vääriks. Viimastel aastatel on olukord hakanud muutuma. 2017. aastal avati Roomas esinduslik näitus Konrad Mägi maalidest. Mägi looming on jõudmas Euroopa kunstipubliku vaatevälja (välismaa kunstiajaloolased juba tunnevad seda).