1930. aastatel tegutses Eestis rida kunstnikke, kes üsna realistlikus laadis kujutasid vaesema rahva elu-olu, pannes rohkem rõhku maalide süžeele ehk sisule.

Andrus Johani lõpetas kunstikooli “Pallas” ja käis õpireisidel NSV Liidus, Berliinis, Pariisis ning Amsterdamis. 1940.-1941. aastal läks kunstnik kaasa Nõukogude võimuga, olles üks nõukoguliku kunstielu siinseid korraldajaid. 1941. aastal langes Johani vangi sakslaste kätte ja hukati. Johani harrastas portreed, natüürmorti, maastiku- ja linnavaateid. Ta viljeles eriti nn agulitemaatikat, jäädvustades tabavalt sealseid iseloomulikke rahvatüüpe. Johani maalis hoogsate pintslilöökidega, julgete värvidega. Johani tööd on kohati ühiskonnakriitilise alatooniga.