3.2. Sümbolismi kuulsamad esindajad

Akseli Gallen-Kallela, Edvard Munch




Edvard Munch. Karje


Huvitav ja omanäoline oli sümbolistlik ja rahvusromantiline kunst Põhjamaades ja Venemaal. Eepos „Kalevala“ ja rahvaluule olid peateemad Soome (mis oli 19. sajandi algusest kuni iseseisvumiseni 1917. aastal Vene tsaaririigi koosseisus) ühe kuulsama kunstniku, rahvusromantismi väljapaistva esindaja Akseli Gallen-Kallela (1865-1931) loomingus. Kunstnik alustas realistlikus laadis rahva elu aineliste töödega. Peale pikka matka Põhja-Soome ja Karjalasse (kust oli kogutud suurem osa Soome rahvuseepose laule) lõi Gallen-Kallela oma esimesed „Kalevala“ ainelised kompositsioonid. Tähelepanu äratasid tema freskod 1900. aasta Pariisi maailmanäituse Soome paviljonis, mis paviljoni lammutamisel hävisid, kuid mis on osaliselt korratud 1928. aastal Helsingi Rahvusmuuseumis. Gallen-Kallela saavutas üleüldise tunnustuse oma realismist lähtuva, kuid rahvaluulele sobivalt tinglikuma, jõulisema ja tundeküllasema laadiga. Gallen-Kallela on ka Soome graafika ja tarbekunsti rajajaid.

Akseli Gallen-Kallela. “Lemminkäise ema”. 1897. Ateneum, Helsingi

Lemminkäinen on Soome rahvuseepose “Kalevala” üks peategelasi, tülitseja ja naistekütt. Lemminkäinen tapeti ja tema surnukeha tükid heideti allmaajõe Toonela voogudesse. Lemminkäineni vapper ema otsis oma poja tükid üles ja õmbles need kokku. Maalil otsib tema pilk mesilast, et see tooks taevaisa Ukko varudest mett, mis annaks pojale eluvaimu tagasi.

Akseli Gallen-Kallela. “Kullervo needmine”. 1899. Ateneum, Helsingi

Kullervo on “Kalevala” traagiline kangelane. Ilmarise emanda orjana sai talle osaks kiusamine – emand oli talle leiva sisse pannud kivi, mille vastu Kullervo murdis oma kalli noa. Karja saadetuna ajas ta kättemaksuks loomad sohu ja kutsus kokku hundid ning karud, kelle muutis kariloomade sarnaseks. Kui metsloomadest koosnev kari õhtul koju jõudis, murdsid loomad neid lüpsma tulnud Ilmarise emanda maha.

Sümbolismi esindajaks on ka kuulsaim ja mõjukaim Norra kunstnik, maalija ja graafik Edvard Munch, (1863-1944). Munchi eelistatud teemadeks olid inimese üksindus, armastuse kaduvus, pettumused, hirmud, haigused ja surm. Ainest traagilise sisuga töödeks pakkus depressiooni kalduvale kunstnikule ka tema enese perekonnalugu. Munch õppis ja tegutses nii Pariisis kui Berliinis, hiljem liikus ta Oslo boheemlaste ringkondades. Munchi rahutu maalimislaadi väljakujunemist on mõjutanud postimpressionistide van Goghi ja Gauguini eeskuju. Hingeline kriis viis Munchi ka vaimuhaiglasse. Munchi üheks peateoseks on 22st maalist koosnev sari nimega „Elu friis“. Kunstnik kasutas oma töödes küll kauneid ja säravaid värve, kuid nii raskelt looklevad, juugendlikud jooned kui tugevad värvikontrastid väljendavad pigem meeleheidet ja ängi. Munchi maalide rõhutatud väljendusrikkus rajas teed ekspressionismile. Edvard Munchi kuulsamad tööd on maal „Elutants“ ja mitmes variandis „Karje“.

Edvard Munch. „Karje“. 1893. Norra Rahvusgalerii, Oslo

Maali keskmes on kolbasarnane moondunud nägu, mille pärani suu ja silmad väljendavad kirjeldamatut õudu. Meeleheidet ja pinget rõhutavad taeva kriiskavad värvid ning hoogsalt väänlevad jooned.

Edvard Munch. „Elutants“. 1899-1900. Norra Rahvusgalerii, Oslo

Suure sisemise pinge ja ilmekusega on kunstnik lõuendil jäädvustanud inimese elukaare: vasakul süütu, lootusrikas noorus, keskel küpse ea argipäev, paremas servas kurb ja üksildane vanadus.

Edvard Munch. „Haige laps“. 1907. Tate Modern, London

Kunstnikku inspireeris õe surm, samast motiivist tegi ta kuus versiooni. Munch püüdis edasi anda haigetoa kurbust ja vaikust. Spaatli ehk maalimisnoaga töödeldud pind loob mulje, nagu näeks vaataja pilti läbi pisarate.