Huvitav ja omanäoline oli sümbolistlik ja rahvusromantiline kunst Põhjamaades ja Venemaal. Eepos „Kalevala“ ja rahvaluule olid peateemad Soome (mis oli 19. sajandi algusest kuni iseseisvumiseni 1917. aastal Vene tsaaririigi koosseisus) ühe kuulsama kunstniku, rahvusromantismi väljapaistva esindaja Akseli Gallen-Kallela (1865-1931) loomingus. Kunstnik alustas realistlikus laadis rahva elu aineliste töödega. Peale pikka matka Põhja-Soome ja Karjalasse (kust oli kogutud suurem osa Soome rahvuseepose laule) lõi Gallen-Kallela oma esimesed „Kalevala“ ainelised kompositsioonid. Tähelepanu äratasid tema freskod 1900. aasta Pariisi maailmanäituse Soome paviljonis, mis paviljoni lammutamisel hävisid, kuid mis on osaliselt korratud 1928. aastal Helsingi Rahvusmuuseumis. Gallen-Kallela saavutas üleüldise tunnustuse oma realismist lähtuva, kuid rahvaluulele sobivalt tinglikuma, jõulisema ja tundeküllasema laadiga. Gallen-Kallela on ka Soome graafika ja tarbekunsti rajajaid.

Sümbolismi esindajaks on ka kuulsaim ja mõjukaim Norra kunstnik, maalija ja graafik Edvard Munch, (1863-1944). Munchi eelistatud teemadeks olid inimese üksindus, armastuse kaduvus, pettumused, hirmud, haigused ja surm. Ainest traagilise sisuga töödeks pakkus depressiooni kalduvale kunstnikule ka tema enese perekonnalugu. Munch õppis ja tegutses nii Pariisis kui Berliinis, hiljem liikus ta Oslo boheemlaste ringkondades. Munchi rahutu maalimislaadi väljakujunemist on mõjutanud postimpressionistide van Goghi ja Gauguini eeskuju. Hingeline kriis viis Munchi ka vaimuhaiglasse. Munchi üheks peateoseks on 22st maalist koosnev sari nimega „Elu friis“. Kunstnik kasutas oma töödes küll kauneid ja säravaid värve, kuid nii raskelt looklevad, juugendlikud jooned kui tugevad värvikontrastid väljendavad pigem meeleheidet ja ängi. Munchi maalide rõhutatud väljendusrikkus rajas teed ekspressionismile. Edvard Munchi kuulsamad tööd on maal „Elutants“ ja mitmes variandis „Karje“.