6. Fovism

Fovism on Prantsusmaal 20. sajandi algul kujunenud moodsa kunsti vool. Vool sai nime Prantsuse kunstikriitikult, kes, arvustades Pariisi Sügissalongis 1905. aastal esinenud kunstnikke, nimetas neid metsalisteks või metsikuteks (pr k les fauves). Nimetus oli mõeldud pilkena, kuid kunstnikud võtsid selle omaks. Voolu nimetus on küll fovism, kuid kunstnike kohta kasutatakse sõnu foovid või fovistid.

Fovism ei tekkinud tühjale kohale, ta on eelnevate voolude nagu impressionism ning neo- ja postimpressionism loogiline edasiarendus. Fovismile on iseloomulik:

• puhtad erksad värvipinnad, mis on sageli vastuolus loodusega („metsik“ ongi eelkõige värv)
• maalimislaad on hoogne, jõuline, maaliti laiade lahtiste pintslitõmmetega – ka siia sobib sõna „metsik“
• joonistus on lihtsustatud, kujutatavate esemete ja figuuride vormid on sageli moonutatud, loobuti valguse ja varjuga modelleerimisest
• maalil ei taotleta ruumilise sügavuse edasiandmist

Foovidele oli kõige tähtsam meeleolu ja isiklike tunnete väljendamine. Kunstnikud rõhutasid värvide ilu. Enamasti valitseb foovide töödes rõõmus meeleolu. Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise kunstnike rühmituse, mille liikmed omavahel suhtlesid ja kunstiteemade üle arutlesid. Kui 1907. aastal tekkis vool nimega kubism, hakkas fovism taanduma.