17. Kunst Eesti Vabariigi ajal (1919-1940)

Eesti 20. sajandi kunsti ajaloost rääkides on oluline mitte niivõrd riigi sünniaasta 1918, vaid omamoodi pöördepunktiks sai järgmine aasta. 1919. aastal toimus Tallinnas suur eesti kunsti ülevaatenäitus. Seal oli välja pandud eesti kunst alates Kölerist ja Weizenbergist. Näitusel oli aukohal Nikolai Triigi (kes oli näituse peakorraldaja), Konrad Mägi, Jaan Koorti, Ants Laikmaa ja Kristjan Raua looming. Kuid noorele pealekasvavale haritlaste põlvkonnale tundusid need kunstnikud juba vanamoelistena, kunstnikke pilgati ja naeruvääristati, mis tõi kaasa suure solvumise. Suur süüdistaja oli kirjandusrühmitus “Siuru”, eriti kirjanik August Gailit.

1918. aastal asutati Tartus kunstiühing “Pallas”, mille liikmed rajasid 1919. aastal Tartusse kunstikooli “Pallas”. See tegutses 1940. aastani, saades 1924. aastal kõrgemaks kunstikooliks. “Pallases” sai oma kunstihariduse suurem osa silmapaistvaid kunstnikke Eesti Vabariigi ajal. Nende mõju Eesti kunstipildis kestis aga tunduvalt kauem, osalt püsib see tänini. Kooli esimene juhataja oli maalikunstnik Konrad Mägi. Koolis valitses loov ja vabameelne vaim. Tartu linn oli Teise maailmasõja eelses Eesti Vabariigis kunsti (ja üldse vaimuelu) keskus ning “Pallas” juhtiv kunstikool Eestis.

Tallinnas jätkas tegutsemist 1914. aastal asutatud Riigi Kunsttööstuskool. Seal (nagu üldse Tallinna kunstielus) valitses erinevalt Tartust pigem alalhoidlik vaim. Tarbekunstierialade tase oli seal siiski üsna kõrge, koolist saadud alusele toetus Eesti tarbekunsti kuulsus läbi terve Nõukogude perioodi.

Arhitekte koolitati Tallinna Tehnikumis, mis andis hulga nimekaid arhitekte, kes oluliselt kujundasid Eesti Vabariigi aegset arhitektuuri. 1938. aastal sai Tallinna Tehnikumist Tallinna Tehnikaülikool.

Kunstielu rahastamisel mängis olulist rolli 1925. aastal asutatud Kultuurkapital, mille kuuest sihtkapitalist üks oli kujutava kunsti sihtkapital, millest kunstnikud võisid taotleda toetusi.