Elulugu

Prantslase Paul Cèzanne`i elu oli väliselt sündmustevaene. Nooruses õppis tulevane kunstnik õigusteadust. 1860. aastate algul läks Cèzanne Pariisi, et saada kunstnikuks. Cèzanne õppis palju vanadelt meistritelt, kopeerides nende töid Louvre`i kunstimuuseumis. 1880. aastate algusest kuni surmani elas ja töötas Cèzanne Lõuna-Prantsusmaal oma sünnilinnas Aix`is. Kuna kunstniku varanduslik olukord oli rahuldav, võis ta täielikult pühenduda loomingule. Aix`is kujunes välja Cèzanne`i isikupärane maalimislaad.

Teiste jaoks oli Cèzanne tundmatu, veider erak. Alles elu lõpul hakati Cèzanne`i tunnustama, aga üksnes kunstnike ringkondades. Seda suurem oli edu, mis sai osaks Cèzanne`i loomingule peale kunstniku surma. 1907. aastal korraldati Pariisis suur Cèzanne`i loomingu näitus, mis andis suuna kogu järgnevale 20. sajandi kunstile.

Loomingu iseloomustus

Cèzanne loobus impressionismi ebamäärasusest ja püüdis jäädvustada seda, mis looduses on kindlat ja püsivat. Ta püüdis taandada kõik esemed kolmele geomeetrilisele põhivormile – kera, koonus ja silinder. Vormi andis Cèzanne edasi ilma kontuurideta, üksnes värvilaikude abil. Kunstnik suutis pintslilöökidega justkui prisma erinevaid tahkusid esile tuues rõhutada esemete vormi. Cèzanne`i maale iseloomustab rütmiline liigendatus. Ülekaalus on heledad toonid, eriti armastas Cèzanne lillat ja rohelist. Cèzanne ei hoolinud välise sarnasuse edasiandmisest, talle oli pilditõde tähtsam kui elutõde.

Cèzanne maalis maastikke, natüürmorte, akte, portreid, žanrimaale. Rohkesti on kunstnik kujutanud oma kodukandis asuvat Sainte-Victoire`i mäge.