21. Eesti kunst 1980. aastatel

1980. aastatel jätkus Eestis Nõukogude okupatsioon, kuid Nõukogude Liit oli jõudmas järjest sügavamasse majanduslikku, ühiskondlikku ja ideoloogilisse kriisi. Kui 1961. aastal lubas toonane parteijuht Nikita Hruštšov, et aastaks 1980 jõuavad Nõukogude inimesed kommunismi, siis tegelikult jõuti selleks ajaks nälja piirile. 1982. aastal võttis NLKP KK vastu eraldi toitlusprogrammi, et kindlustada oma rahva äratoitmine. Kommunistlikesse loosungitesse ei uskunud enam keegi. Võim oli koondunud kitsa parteiladviku kätte, mille eakad liikmed eesotsas Nõukogude Liidu liidri Leonid Brežneviga kaotasid üha enam kontakti reaalsusega.

• 1970. aastate lõpul tabas Eestit venestamislaine, Eesti kommunistliku partei juhiks sai Karl Vaino.
• 1982. aastal suri kauaaegne NLKP juht Leonid Brežnev, tema järglased sellel ametikohal – Konstantin Tšernenko ja Juri Andropov – surid samuti üsna kiiresti peale võimule saamist.
• Nõukogude Liidu juhtkond hakkas mõistma muudatuste vajadust. 1985. aastal sai parteijuhiks noorema põlvkonna mees Mihhail Gorbatšov. Tema eestvõttel sai alguse perestroika ja glasnosti-poliitika, mille eesmärk oli sotsialistlikku korda parandada. Alustaladeni pehkinud süsteemi aga polnud enam võimalik parandada. End suureks ja võimsaks pidav riik nimega Nõukogude Liit saatis end ise 1991. aasta viimastel päevadel kuulsusetult laiali.
• 1987. aastal algas Eestis nn ärkamisaeg ehk laulev revolutsioon, mil olud muutusid järjest liberaalsemaks ja kunst vabanes ideoloogilisest survest.
• Eesti taasiseseisvus 20. augustil 1991. aastal.