16. Funktsionalism
16.2. Näiteid funktsionalistlikust arhitektuurist
Le Corbusier. Unité d'habitation ehk “majutusüksus” Berliinis. 1957
Üks funktsionalismi rajajaid oli sakslane arhitekt Walter Gropius (1883-1969). Gropius asutas kõrgema rakenduskunstikooli Bauhaus (asukohaks 1919-1925 Weimar, 1925-1932 Dessau, 1932-1933 Berliin, kuni Hitler kooli sulges). Gropius projekteeris ise Bauhausi hoone Dessaus.
Kunstikool Bauhaus oli teedrajav moodsa tööstusdisaini loojana. Koolis õpetati uut tüüpi, universaalseid ja mitmekülgseid kunstnikke, kes kavandasid mööblit, valgusteid, tekstiili, keraamikat, tapeete jne. Koolis olid õppejõududeks nimekad kunstnikud (V. Kandinsky, P. Klee jt). Bauhausi toodetele on omane lihtsus, selgus, rangus; esemetes püüti ühendada tööstuslikku vormi ja ilu. Bauhausi kunstikooli tähtsus 20. sajandi kunstile on märkimisväärne, Bauhaus mängis tähtsat rolli uute kunstisuundade (konstruktivism, funktsionalism) tutvustamisel.
Marcel Breuer. Tool „Wassily“. 1925
Marcel Breuer oli arhitekt ja disainer, kes õppis Bauhausis ja töötas seal hiljem mööbliosakonna juhatajana. 1920. aastal hakkas Breuer kavandama terastorust mööblit. Kroomitud terastorust konstruktsiooni ning nahast või kangast istme ja seljatoega tool sai moodsa sisekujunduse sümboliks.
Kuulsamaid funktsionaismi esindajaid on Šveitsi-Prantsuse arhitekt ja arhitektuuriteoreetik Le Corbusier (1887-1965, õieti Charles Édouard Jeanneret;). Temalt pärineb kuulus lause: „Maja – see on elamise masin“. Le Corbusier looming järgis ehitustehnika arengut, ta kavandas raudbetoonsammastel seisvaid karkassmaju, kasutades vaba põhiplaani, horisontaalseid lintaknaid ja võttes lamekatuse kasutusele terrassina.
Le Corbusier` projekteeritud hooneid:
Elamu Stuttgardis Weissenhofis, Saksamaa. 1927
Le Corbusier oli üks arhitektidest, kes valiti välja projekteerima moodsaid näidiselamuid selleks eraldatud maa-alale Weissenhofi asunduses.
Villa Savoye Poissy`s Pariisi lähistel. 1928-1929
Le Corbusier` kuulsaimas elamus on hästi jälgitavad funktsionalismi tähtsamad põhimõtted: saledatel sammastel valge villa on justnagu tõstetud krundi kohale; kandvate seinte puudumine võimaldab rakendada vaba fassaadi ja põhiplaani, horisontaalsete akende rida laseb majja küllaldaselt päikesevalgust. Majas sees on kaldteedest koosnev liikumissüsteem, mis lõppeb lamedal katusel, kust arhitekti arvates võis moodsa aja inimene rahulikult võtta värske õhu vanne ka tiheda asustusega linnades.
Modernistliku elamuarhitektuuri ilmekas näites on teostunud idee asetada kõrged elamuplokid vabalt maastikku, tõstes sellega asustustihedust ja samal ajal säilitades rohelust. 12-korruseline hoone seisab massiivsetel tugisammastel seitse meetrit maapinnast kõrgemal. Katusekujundus oli oma aja kohta rabavalt uudne: seal asusid kõrgete servade varjus laste mänguväljakud, katuseaed, pingid ja ujumisbassein. Samalaadseid „majutusüksusi“ on Le Corbusier kavandanud Prantsusmaale teisigi, samuti Berliini.
Le Corbusier on kavandanud ehitisi ka Nõukogude Liitu.
Väga kuulus funktsionalismi esindaja oli ka Soome arhitekt ja disainer Alvar Aalto (1898-1976), keda on nimetatud Soome modernismi isaks. Aalto on kavandanud silmapaistvaid ehitisi nii Soome kui teistesse Euroopa riikidesse, samuti Ameerika Ühendriikidesse. Funktsionalismi kõrval on Aalto loomingus esindatud ka looduslähedust järgiv orgaaniline stiil.
Alvar Aalto. Viiburi raamatukogu peale restaureerimist
Omal ajal väga moodne funktsionalistlik raamatukoguhoone Viiburis avati 1935. aastal. Ehitis paistis silma nii arhitektuuri kui sisekujunduse poolest. Auditooriumi laineline lagi arvestas akustikareegleid. Uudne oli Aalto enda disainitud painutatud vineerist mööbel. Maailmakuulsaks said Aalto kolmejalgsed taburetid. Peale Talvesõda läks Viiburi Nõukogude Liidule, raamatukogul lasti laguneda. Praeguseks ajaks on silmapaistev ehitusmälestis restaureeritud.
Alvar Aalto. Paimio sanatoorium. Ehitatud 1929-1933
Paimio sanatoorium ei paista silma mitte ainult esteetilise lahendusega, vaid arhitekt konsulteeris arstide ja tervisespetsialistidega, et hoone aitaks maksimaalselt kaasa tuberkuloosihaigete paranemisele. Näiteks kavandati patsientide korpus nii, et nende toad avanesid hommikupäikese suunas.
Aalto kavandas ka suure osa Paimio sanatooriumi sisustusest ja valgustitest. Tänapäevani tootmises olev kuulus Paimio tool on kavandatud sellise nurgaga, et võimaldada patsiendil kergemalt hingata.
Üks Alvar Aalto kavandatud elamu leidub ka Eestis, Tartus, aadressiga Kreutzwaldi tänav 6
Omaaegsele Tartu ülikooli geograafiaprofessorile August Tammekannule kuulunud villa (ehitamist alustati 1932) on paremaid funktsionalismi näiteid Eestis. 21. sajandi algul restaureeriti vahepeal ümberehitatud Tammekannu villa esialgse projekti järgi. Tänapäeval paikneb hoones geograafia valdkonna sihtasutus.
Funktsionalistlikust arhitektuurist Eestis loe lähemalt peatükist 17.