18. Kunsti arengu põhijooni Teise maailmasõja järgsest perioodist

Uusi väljendusvõimalusi otsiti edasi ka abstraktsionismi sees. 1960. aastatel tekkis USAs kunstisuund nimega op-kunst (sõnast „optiline“), mis lähtus 1920. aastate konstruktivismist. Op-kunsti kuulsaim esindaja oli ungarlane Victor Vasarely (1908-1997). Op-kunst põhines optilistel efektidel – teatud kujundite, värvide, rütmide jne abil loodi mulje ruumilisusest, liikumisest. Siit samm edasi asub kineetiline kunst – kunstiteosed, mis reaalselt liiguvad (allikaks näit elektrimootor, magnet või ka lihtsalt tuuleõhk). Aja jooksul lisandusid valgus- ja heliefektid.

1960. aastatel levisid Läänemaailmas ühiskonnakriitilised meeleolud. Paljudele noortele hakkas vastu massiline, mõttetu tarbimine ja seeläbi looduskeskkonna hävitamine. USAs põhjustas noorte väljaastumisi pikaleveninud ja mõttetu Vietnami sõda ning rassidevahelised pinged. Levisid uusvasakpoolsed meeleolud. Kuna avangardistlik, moodne kunst oli selleks ajaks saanud “laiatarbekaubaks” ja kaotanud oma uuendusliku, teedrajava tähenduse, hakkasid kunstnikud otsima uusi väljendusvahendeid.