8. Kubism

8.1. Kubismi üldiseloomustus




Paul Cezanne. Saine-Victoire'i mägi


Kubism on 20. sajandi algul Prantsusmaal tekkinud moodsa kunsti (ka kirjanduse) vool, mille kõrgaeg oli aastatel 1907-1914. Kubismi mõju püsis siiski kauem, 20. saj teise pooleni. Kubism ilmnes eeskätt maalikunstis, kuid seda on viljelenud ka skulptorid.

Kubismi loojad olid kunstnikud Pablo Picasso ja Georges Braque. Kubismile on iseloomulik, et kõike kujutati geomeetriliste vormide kaudu (kuubid, kerad, silindrid, prismad jne). Kubismi aluseks sai postimpressionist Paul Cézanne`i kuulus lause, et looduses põhinevad kõik vormid keral, koonusel ja silindril. Kubistid võtsid eseme justnagu osadeks lahti ja panid teistmoodi kokku. Eset või inimest püüti kujutada samaaegselt mitmes erinevas vaates. Kubismi üheks lähtekohaks oli ka tol ajal Euroopas tuntuks saanud Aafrika neegriskulptuur. Nimetust „kubism“ ehk kuubikunst kasutati esialgu pilkavas tähenduses.

Kubismi peamised eeskujud:

  • Paul Cézanne`i kunst (ta suri 1906, 1907. aastal oli Pariisis tema suur näitus)
  • neegriskulptuur
  • naivistide ja laste kunst

Kubismile on iseloomulik:

  • taotletakse konstruktiivset selgust (pildi selget ülesehitust)
  • perspektiivi ei rõhutata, pilt on tasapinnaline
  • vormid on nurgelised, teravad
  • koloriit on tagasihoidlik – eelistatud värvid on roheline, hall, pruun, sinine

Kubistide lemmikžanrid olid portree, natüürmort, maastik, linnavaade. Palju kujutati muusikainstrumente (viiulid, kitarrid, klarnetid). Kubistid võtsid kasutusele uudse võtte nimega kollaaž. Kollaaž on maalile ajalehe väljalõigete, tapeeditükkide, kangatükkide jms kleepimine.

Kubismi arengus võib eristada mitut etappi:

  • kubismi esimesel etapil aastatel 1907-1909 tegeldi peamiselt esemete taandamisega lihtsateks geomeetrilisteks kujunditeks. Peamised motiivid olid majad, vaasid, nõud, muusikariistad; eelistati kahvatuid halle, rohelisi ja pruune toone.
  • 1909. aastal algas nn analüütilise kubismi periood, mil vähenes side loodusega. Kunstnik lagundas nähtava reaalsuse osadeks ja pani selle teistmoodi kokku, näidates objekte korraga erinevates vaadetes. Võeti kasutusele kollaaž.
  • 1913-1914. aastal järgnes nn sünteetilise kubismi periood, mida iseloomustas abstraktsem käsitluslaad. Kunstnik võis enne lõuendile kanda värvid ja vormid ja alles seejärel mõelda välja mingi motiivi ja pealkirja.