10. Abstraktsionism

Abstraktsionism on moodsa kunsti suund (nii maalis, graafikas kui skulptuuris), mille puhul kunstnik teose loomisel ei lähtu reaalsetest objektidest, ei järgi loodust ega esemeid, seega kunstiteoses pole ühtki äratuntavat eset või figuuri. Sõna „abstraktne“ tähendab ladina keeles mõtteline, meeltega tajumatu, ebakonkreetne.

Abstraktse kunsti kohta on kasutatud ka nimetusi nonfiguratiivne või esemetu kunst. Abstraktsionism ei tekkinud tühjale kohale, tema eelkäijaiks on kubism, futurism ja dadaism, kus samuti ei püütud enam loodust jäljendada.

Kui kunstnik ei kujuta äratuntavaid esemeid, siis mida me pildil ikkagi näeme? Abstraktse kunsti väljendusvahenditeks on värvid, jooned, pinnad, vormid, rütm jne. Abstraktse kunstiteose loomise eesmärgiks on väljendada kunstniku meeleolu ja tundeid. Sellele võivad lisanduda aga ka näiteks filosoofilised õpetused kõrgemast reaalsusest.

Abstraktsionism kujunes välja 20. sajandi algul. Laiemalt levis ta 1930. aastail Pariisis ja New Yorgis, eriti hoogsalt aga peale Teist maailmasõda. Abstraktsionism ei ole ühtne kunstisuund, selle sees on omakorda mitmed suunad ja voolud.