Viited

Viited

• 1. Adamson, Andres. Liivimaa mõisamehed Liivi sõja perioodil. Acta Historica Tallinnensia, 2006, 10, lk. 20-47.

  2. Al-Idrisi. Nuzhat al-muštāq fī iḫtirāq al-āfāq. Sitsiilia, 1154, 634 lk. Bibliothèque nationale de France.

  3. Alttoa, Kaur. Kui piiskop polnud veel Haapsallu jõudnud. Läänemaa Muuseumi toimetised, XVI, Haapsalu, 2013, lk. 16-29.

  4. Andresen, Lembit. Kuhu vallutajate võim ei küündinud. Horisont, 1988, 1, 24-27.

  5. Arbusow, Leonid. Akten und Recesse der Livländischen Ständetage. Dritter Band (1494-1535). Riga, 1910. 1000 lk.

  6. Arbusow, Leonid. Liv- est- und kurländisches urkundenbuch. Zweite Abtheilung, Band 2, 1501-1505. Riga, Moskau, 1905, 759 lk.

  7. Archaelological research in Estonia 1865-2005. Tartu University Press, 2006, 388 lk.

  8. Arndt, Johann Gottfried. Der Liefländischen Chronik. 1753, 364 lk.

  9. Guiraud, M. Jean. Les Registres D’Urbain IV (1261-1264). Paris, 1904.

  10. Backman, Sigbritt; Ihrcke-Åberg, Ingalill. Vanha Kirkkonummi. Kyrkslätts hembygdsförening r.f, 2006, 303 lk.

  11. Bauer, Albert. Akten und Recesse der Livländischen Ständetage. Zweiter Band (1460-1472). Riga, 1938. 116 lk.

  12. Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands, herausgegeben von der Estländischen Literärischen Gesellschaft. Band II. Heft I. Reval, 1874. 113 lk.

  13. Berglund, Sten. Kesk- ja uusaegsed kaubaplommid kui kaubandusajaloo allikad. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Arheoloogia õppetools. 2010, 76 lk.

  14. Bruiningk von, Hermann; Busch, Nicolaus. Livländische Güterurkunden (aus den Jahren 1207 bis 1500). Riga, 1908. 788 lk.

  15. Bruiningk von, Hermann. Livländische Güterurkunden (aus den Jahren 1501 bis 1545). Band II. Riga, 1923. 923 lk.

  16. Bunge, Friedrich Georg. Liv-, Est- und Curländisches Urkunenbuch. Erster Band 1093-1300. Reval, 1853, 810 lk.

  17. Bunge, Friedrich Georg. Liv-, Est- und Curländisches Urkunenbuch nebst Regesten. Zweiter Band 1301-1367. Reval, 1855, 831 lk.

  18. Bunge, Friedrich Georg. Liv-, Est- und Curländisches Urkunenbuch nebst Regesten. Dritter Band 1368-1393. Reval, 1857, 800 lk.

  19. Bunge, Friedrich Georg. Liv-, Est- und Curländisches Urkunenbuch nebst Regesten. Vierter Band 1394-1413. Reval, 1859, 948 lk.

  20. Bunge, Friedrich Georg. Liv-, Est- und Curländisches Urkunenbuch nebst Regesten. Fünfter Band 1414-1423. Riga, 1867, 1152 lk.

  21. Bunge, Friedrich Georg. Liv-, Est- und Curländisches Urkunenbuch nebst Regesten. Sechster Band. Riga, 1873, 796 lk.

  22. Bunge, Friedrich Georg. Liv-, Esth- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten. Band V, Heft 1. Reval, 1862.

  23. Bunge von, Friedrich Georg; Hildebrand, Hermann; Schwartz, Philipp; Arbusow, Leonid. Liv-, Est- und kurländisches Urkundenbuch. Zweite Abtheilung, Band 1, 1494 Ende Mai-1500. Riga, Moskau, 1900. 900 lk.

  24. Bunge von, Friedrich Georg; Hildebrand, Hermann; Schwartz, Philipp; Arbusow, Leonid. Liv-, Est- und kurländisches Urkundenbuch. Zweite Abtheilung, Band 2, 1501-1505. Riga, Moskau, 1905. 759 lk.

  25. Bunge von, Friedrich Georg; Hildebrand, Hermann; Schwartz, Philipp; Arbusow, Leonid; Bulmerincq von, August. Liv-, Est- und kurländisches Urkundenbuch. Zweite Abteilung, Band 3, 1506-1510. Riga, Moskau, 1914.

  26. Bunge, Friedrich; Toll, Robert. Est- und Livländische brieflade. Eine Sammlung von Urkunden zur Adels- und Gütergeschichte Est- und Livlands, in Uebersetznungen und Auszügen. Erster theil. Dänische und Ordenszeit. Erster band. Reval, 1856, 884 lk.

  27. Bunge von, Friedrich Georg. Baltische Geschichtsstudien. Erste Lieferung. Livland, die Wiege der Deutchen Weihbischöfe. Leipzig, 1875.

  28. Buxhövden, Peter Wilhelm. Beiträge zur Geschnichte der Provinz Oesell. Riga und Leipzig, 1838, 293 lk.

  29. Curry, Andrew. The First Vikings. Archaeeology, 2013, July/August, lk. 24-29.

  30. Dahlberg, Erik. Suecia antiqua et hodierna. 1698-1715, 359 lk.

  31. Damier, Paul Eduard; Pajus, Ando. Eestimaa rüütelkonna vapiraamat. Tänapäev, 2007, 200 lk.

  32. DelaGardiska Archivet. Tredje delen. Lund, 1832. 256 lk.

  33. Dionysii Fabri. Historia Livonica. Stanno Ruinensi MDCCXII.91 lk.

  34. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften Teil 2, 1.2: Estland, Görlitz 1930.

  35. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften Teil 2, Bd 2: Estland, Görlitz 1935.

  36. Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaften Teil 1, 1: Livland, Görlitz 1929. 641 lk.

  37. Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaften Teil 1, 2: Livland, Lfg. 9-15, Görlitz 1935. 585 lk.

  38. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaft, Teil Oesel, Saaremaa Üldkasuliku Ühingu kirjastus, 1935. 818 lk.

  39. Guiraud, M. Jean. Les Registres D’Urbain IV (1261-1264). Paris, 1904.

  40. Glass, Viivi. Mõnda Eestimaa rüütelkonnast. Horisont, 1989, 10, lk. 32-34.

  41. Hang, Vaike; Hang, Tiit. Rannaretk Audrust Varblasse. Eesti Loodus, 1986, 3, lk. 191-197.

  42. Hanserecesse. Die Recesse und Andere Akten der Hansetage von 1256-1430. Band I. Leipzig, 1870. 559 lk.

  43. Hanserecesse. Die Recesse und Andere Akten der Hansetage von 1256-1430. Band II. Leipzig, 1872. 518 lk.

  44. Hanserecesse. Die Recesse und Andere Akten der Hansetage von 1256-1430. Band III. Leipzig, 1875. 564 lk.

  45. Hanserecesse. Die Recesse und Andere Akten der Hansetage von 1256-1430. Band IV. Leipzig, 1877. 664 lk.

  46. Hanserecesse. Die Recesse und Andere Akten der Hansetage von 1256-1430. Band V. Leipzig, 1880. 619 lk.

  47. Hanserecesse. Die Recesse und Andere Akten der Hansetage von 1256-1430. Band VI. Leipzig, 1889. 655 lk.

  48. Hanserecesse. Die Recesse und Andere Akten der Hansetage von 1256-1430. Band VII. Leipzig, 1893. 659 lk.

  49. Hanserecesse. Die Recesse und Andere Akten der Hansetage von 1256-1430. Band VIII. Leipzig, 1897. 564 lk.

  50. Hanserecesse, Zweite Abtheilung. Hanserecesse von 1431-1476. Dritter Band. Leipzig, 1881. 608 lk.

  51. Hanserecesse, Zweite Abtheilung. Hanserecesse von 1431-1476. Fünfter Band. Leipzig, 1888. 647 lk.

  52. Hanserecesse, Zweite Abtheilung. Hanserecesse von 1431-1476. Siebenter Band. Leipzig, 1892. 890 lk.

  53. Hanserecesse, Dritte Abtheilung. Hanserecesse von 1477-1530. Erster Band. Leipzig, 1881. 598 lk.

  54. Hanserecesse, Dritte Abtheilung. Hanserecesse von 1477-1530. Zweiter Band. Leipzig, 1883. 687 lk.

  55. Hanserecesse, Dritte Abtheilung. Hanserecesse von 1477-1530. Siebenter Band. Leipzig, 1905. 941 lk.

  56. Hein, Ants. Koluvere. Tallinn, 2009, 175 lk.

  57. Henriku Liivimaa kroonika. Eesti Päevaleht, 2008, 272 lk.

  58. Hepner, Juhan. Eesti muinasaja lõpu linnused sõjalisest vaatepunktist. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Ajaloo ja arheoloogia instituut, Arheoloogia õppetool. 2010, 37 lk.

  59. Hermann, Uno. Üks kadunud Pühajõgi. Eesti Loodus, 1974, 8.

  60. Hermann, Uno. Mõisamaa Mustoja. Eesti Loodus, 1975, 7, lk. 421-422.

  61. Hermann, Uno. Keskaegse asustuse jälgi Märjamaa ümbruses. Eesti Loodus, 1978, 4, lk. 252-254.

  62. Hermann, Uno. Saastna. Eesti Loodus, 1983, 1, lk. 52-55.

  63. Hermann, Uno. Mineviku Lihula. Eesti Loodus, 1984, 11, lk. 745-747.

  64. Hildebrand, Hermann. Liv-, Est- und Curländisches Urkunenbuch. Band 7. 1423 Mai - 1429 Mai. Riga, Moskau, 1881, 608 lk.

  65. Hildebrand, Hermann. Liv-, Est- und Curländisches Urkunenbuch. Band 8. 1429 Mai - 1435. Riga, Moskau, 1884, 687 lk.

  66. Hildebrand, Hermann. Liv-, Est- und Curländisches Urkunenbuch. Band 9. 1435-1443. Riga, Moskau, 1889, 722 lk.

  67. Hildebrand, Hermann; Schwartz, Philipp;Bunge von, Friedrich Georg. Liv-, Est- und kurländisches Urkundenbuch. Band 10. 1444-1449. Riga, Moskau, 1884. 576 lk.

  68. Hildebrand, Hermann; Schwartz, Philipp; Bunge von, Friedrich Georg; Arbusow, Leonid. Liv-, Est- und kurländisches Urkundenbuch. Band 11. 1450-1459. Riga, Moskau, 1905. 781 lk.

  69. Hildebrand, Hermann; Schwartz, Philipp;Bunge von, Friedrich Georg; Arbusow, Leonid; Bulmerincq von, August. Liv-, Est- und kurländisches Urkundenbuch. Band 12. 1460-1472. Riga, Moskau, 1910. 542 lk.

  70. Hildebrand, Hermann; Schwartz, Philipp; Arbusow, Leonid. Liv- est- und kurländisches urkundenbuch. Zweite Abtheilung, Band 1, 1494 Ende Mai - 1500. Riga, Moskau, 1900, 900 lk.

  71. Hildebrand, Hermann. Livonica, vornämlich aus dem 13. Jahrhundert, im Vaticanischen Archiv. Riga, 1887.

  72. Hilissuwine “Osilia”. Päewaleht, 15.9.1934, nr. 254, lk. 16.

  73. Holst, Juta. Riguldi mõisast ja tema maadest moodustatud asundusküladest. Läänemaa Muuseumi toimetised, III, Haapsalu, 1999, lk. 70-86.

  74. Höhlbaum, Constantin. Die jüngere livländische Reimchronik des Bartholomäus Hoeneke (1315-1348). Leipzig, 1872, 97 lk.

  75. Höhlbaum, Konstantin. Hansisches Urkundenbuch. Band I. 975-1300. Halle, 1876. 524 lk.

  76. Höhlbaum, Konstantin. Hansisches Urkundenbuch. Band II. 1300-1342. Halle, 1879. 396 lk.

  77. Höhlbaum, Konstantin. Hansisches Urkundenbuch. Band III. 1343-1360. Halle, 1882-1886. 586 lk.

  78. Höhlbaum, Konstantin. Hansisches Urkundenbuch. Vierter Band. 1361-1392. Halle, 1896. 522 lk.

  79. Index Corporis Historico-Diplomatico Livoniae, Esthoniae, Curoniae: oder Kurzer Auszug aus derjenigen Urkunden-Sammlung, welche für Geschichte und das alte Staatsrecht Liv-, Ehst- und Kurland’s. Erster Theil, 1198-1449, Riga und Dorpat, 1833, 375 lk.

  80. Index Corporis Historico-Diplomatico Livoniae, Esthoniae, Curoniae: oder Kurzer Auszug aus derjenigen Urkunden-Sammlung, welche für Geschichte und das alte Staatsrecht Liv-, Ehst- und Kurland’s. Erster Theil, 1450-1631, Riga und Dorpat, 1835, 414 lk.

  81. Inventare Hansischer Archive. Dritter Band: Danzig. München und Leipzig, 1913, 1052 lk.

  82. Jaago, Kalev. Haapsalu kodanikud ja kinnisvarad 16.-18. sajandil. Läänemaa Muuseumi toimetised, II, Haapsalu, 1998, lk. 37-51.

  83. Jaago, Kalev. Haapsalu lossikiriku taastamine 1726-1889. Läänemaa Muuseumi toimetised, IV, Haapsalu, 2000, lk. 7-27.

  84. Jaago, Kalev. 1543. aasta vasallidepäev Haapsalus. Läänemaa Muuseumi toimetised, XVI, Haapsalu, 2013, lk. 131-136.

  85. Joala, Vahur. Saulepi valitsejad. Tallinn, 2013, 174 lk.

  86. Juurik, Riina; Kalda, Mare; Rannamäe, Eve. Muistis pajatab. Estonian Journal of Archaeology, 2009, 13, 1, 63-68.

  87. Juva, Mikko; Niitemaa, Vilho; Tommila, Päiviö. Suomen historian dokumenttejä 1. Otava, Helsinki, 1968, 493 lk.

  88. Jänes, Kärt. Eesti rahvastik möödanikus. Horisont, 1989, 7, lk. 16-18.

  89. Kala, Tiina. Tallinna ja Haapsalu keskaegse õiguskorra võrdlemisest linnaõiguse alusel. Läänemaa Muuseumi toimetised, II, Haapsalu, 1998, lk. 7-12.

  90. Kala, Tiina. 1294. a. Haapsalu linnaõigus. Läänemaa Muuseumi toimetised, II, Haapsalu, 1998, lk. 15-25.

  91. Kala, Tiina. Saare-Lääne piiskopkonna käekäik. Saare-Lääne piiskopkond. Artiklid Lääne-Eesti keskajast. Haapsalu, 2004, lk. 9-37.

  92. Kaljundi, Linda. Maapäeva loov lammutus. Sirp, 4.5.2007.

  93. Kallasmaa, Marja. Probleeme samastamisega: Saltovere ja Kowrevere. Emakeele Seltsi aastaraamat 57 (2011), 60-65.

  94.  

  95. Kello, Karl. Väike märgiatlas. Haridus, 12/2004, lk. 32-33.

  96. Kello, Karl. Saaremaa vanad kivikirikud: kes tegi? Tuna, 2007, 1, lk. 154-156.

  97. Kello, Karl. Draakoni märgi all. 2007, 127 lk.

  98. Kesküla, Kalle. Kuressaare linna sünd. 2013, 17 lk.

  99. Kiudsoo, Mauri. Läänemaal valmistatud 16. sajandi peaehetest. Läänemaa Muuseumi toimetised, VI, Haapsalu, 2002, lk. 57-64.

  100. Koppel, Merike. Läänemaa keskaegsed ristimiskivid. Läänemaa Muuseumi toimetised, VI, Haapsalu, 2002, lk. 13-30.

  101. Kreem, Juhan. Muhu väin. Keskaegne laevatee ja selle kirjeldused 16. sajandil. Läänemaa Muuseumi toimetised, II, Haapsalu, 1998, lk. 62-73.

  102. Kreem, Juhan. Tülidest Saare-Lääne piiskopitooli ümber. Saare-Lääne piiskopkond. Artiklid Lääne-Eesti keskajast. Haapsalu, 2004, lk. 73-82.

  103. Kriiska, Aivar. Lääne-Eesti mandriosa kiviaja äärejooni. Läänemaa Muuseumi toimetised, V, Haapsalu, 2001, lk. 7-37.

  104. Kruse, Friedrich. Necrolivonica oder Alterthümer Liv-, Esth- und Curlands. Dorpat, 1842.

  105. Kuldmägi, Martin. Muinaslinnuste uurimislugu Eestis 1920.-1930. aastatel. Bakalaureusetöö, Tartu Ülikool, 2012, 66 lk.

  106. Kunze, Karl. Hansisches Urkundenbuch. Fünfter Band. 1392-1414. Leipzig, 1899. 639 lk.

  107. Kunze, Karl. Hansisches Urkundenbuch. Sechster Band. 1415-1433. Leipzig, 1905. 666 lk.

  108. Kuressaare vanem ajalugu. (Andres Adamson, Inna Põltsam, Ivar Leimus, Kalle Kesküla, Marika Mägi, Tiiu Oja). Kuressaare Raeühing, 2015, 151 lk.

  109. Kurisoo, Tuuli. Ristripatsid Eesti 12.-13. sajandi laibakalmistutes: kas ehted või usu tunnused. 2011, lk. 213-234.

  110. Kõivupuu, Marju. Meremeeste ja kalurite kaitsepühakud. Paat, Kevad 2013, lk. 32-35.

  111. Laar, Mart; Vahtre, Lauri; Valk, Heiki. Kodu lugu I. Loomingu Raamatukogu, 1989, 40/41, 111 lk.

  112. Laas, Jaan. Kus toimus 1215. aasta merelahing Saaremaa rannikul? Saarte Hääl, 14.3.2013, lk. 10.

  113. Laas, Jaan. Taani kuninga laagrist ja kivilinnusest Saaremaal 1222. Saarte Hääl, 28.12.2013, lk. 10.

  114. Laas, Jaan. Triigis taanlaste kivilinnuse jälgedel. Saarte Hääl, 4.1.2014, lk 10.

  115. Lang, Valter. Traceless death. Missing burals in bronze and iron age Estonia. Estonian Journal of Archaeology, 2011, 15, 2, 109-129.

  116. Langebeck, Jakob; Suhm, Peter Friedrich; Paucker, Julius Albert. Der Güterbesitz in Ehstland zur Zeit der Dänen-Herrschaft. Reval, 1853, 134 lk.

  117. Leimus, Ivar. Saare-Lääne piiskop mündihärrana. Läänemaa Muuseumi toimetised, II, Haapsalu, 1998, lk. 54-60.

  118. Leimus, Ivar. Haapsalu õigus kui allikas keskaja Liivimaa rahaajaloo uurimiseks. Läänemaa Muuseumi toimetised, IV, Haapsalu, 2000, lk. 66-72.

  119. Leimus, Ivar. Saare-Lääne piiskop – rikkaim mees Liivimaal? Läänemaa Muuseumi toimetised, VI, Haapsalu, 2002, lk. 7-11.

  120. Leimus, Ivar; Erelt, Pekka; Laar, Mart; Sakk, Ivar. Eestlase raha läbi aegade. Eesti Ekspressi Kirjastus, 2006, 118 lk.

  121. Leimus, Ivar. Hertsog Magnus, tema võlad ja võlausaldajad. Tuna, 3/2008, lk. 8-18.

  122. Leimus, Ivar. Liivimaa esimene medalikunstnik Erich Beck. Läänemaa Muuseumi toimetised, XVI, Haapsalu, 2013, lk. 139-146.

  123. Libe, Juhan. Rahvajutte Lääne-Nigula ja Ridala kihelkondadest 1924. aastal. Läänemaa Muuseumi toimetised, VI, Haapsalu, 2002, lk. 121-125.

  124. Liiv, Ellen. Läänemaa kohamuistendid. Eesti Loodus, 1984, 11, lk. 725-727.

  125. Liiv, Margus. Keskaegsed mõisamajad Eestis. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, Filosoofia teaduskond, Ajaloo ja arheoloogia instituut. 2014, 86 lk.

  126. Luiga, Juhan. Läti Hendriku kroonika kriitika. Kirikiri. XI osa Eesti kirjandusest nr.10/1926.

  127. Lukas, Tõnis. Saare-Lääne piiskopkonna toomhärrad. Saare-Lääne piiskopkond. Artiklid Lääne-Eesti keskajast. Haapsalu, 2004, lk. 49-71.

  128. Lõugas, Vello. Eesti varane metalliaeg. Dissertatsioon ajalooteaduste kandidaadi kraadi taotlemiseks. Eesti NSV TA Ajaloo Instituut. Tallinn, 1970, 567 lk.

  129. Lõugas, Vello. Hiiumaa muinasasustusest ja muististest. Eesti Loodus, 1975, 2, lk. 101-106.

  130. Lõugas, Vello; Selirand, Jüri. Arheoloogiga Eestimaa teedel. Tallinn, 1977, 352 lk.

  131. Lõugas, Vello. Kaali: legendid ja leiud. Horisont, 1979, 9, lk. 13-17.

  132. Lõugas, Vello. Kõuekividest ja piksenooltest „Vaia rahvani“. Horisont, 1980, 3, lk. 14-16.

  133. Lätte, Mart. Eestlaste sõjalised kohustused keskajal. Eesti Sõjamuuseum, Aastaraamat 2011, 9-38.

  134. Läänemaa kirikud. Welcome to Estonia, 2013, 24 lk.

  135. Läänemaa muuseumi veebileht. 2013.

  136. Maasing, Madis. Saare-Lääne piiskop ja tema vaimulik isand. Põhijooni johannes von Münchhauseni suhetest Riia peapiiskopi Wilhelmiga (1541-1560). Läänemaa Muuseumi toimetised, XVI, Haapsalu, 2013, lk. 55-84.

  137. Maasing, Madis. Markkrahv Wilhelmi suhted Tartu piiskoppidega (1530.-1550. aastatel. 36 lk.

  138. Madisson, Tiit. Muinasaja lõpp Lõuna-Läänemaal. Lihula Teataja, 8, oktoober 2003.

  139. Malve, Martin. Linnuste piiramine ja kaitsmine muistses vabadusvõitluses. Bakalaureuse-töö, Tartu Ülikool. 2007, 39 lk.

  140. Malve, Martin. Inimluud Mihkli kiriku võlvidelt. ÕES aastaraamat 2011, Tartu, 2011, 284 lk.

  141. Mandel, Mati. Pakktee Suursoos. Eesti Loodus, 1976, 9, lk. 605-606.

  142. Mandel, Mati. Läänemaa muistsed hauad. Horisont, 1979, 2, lk. 9-11.

  143. Mandel, Mati. Muistsed asulad ja inimesed. Eesti Loodus, 1984, 11, lk. 702-707.

  144. Mandel, Mati. Lihula piiskopilinnuse uurimisest. Läänemaa Muuseumi toimetised, III, Haapsalu, 1999, lk. 45-53.

  145. Mandel, Mati. Kas Lihulas oli keskajal tõesti viis kirikut? Saare-Lääne piiskopkond. Artiklid Lääne-Eesti keskajast. Haapsalu, 2004, lk. 83-98.

  146. Mandel, Mati. Kullamaa ajaloomõistatused. Lääne Elu, 14.12.2006, lk. 5.

  147. Mandel, Mati. Arheoloogiga Läänemaa radadel. Eesti Ajaloomuuseum, Tallinn, 2011, 173 lk.

  148. Mandel, Mati (toim.) Vana-Läänemaa ajaloo radadel I. Lihula, 2012, 214 lk.

  149. Mandel, Mati (toim.) Vana-Läänemaa ajaloo radadel II. Lihula, 2014, 201 lk.

  150. Mardiste, Heino. Mercator 500: flaami kartograaf, kellest sai atlase isa. Eesti Loodus, 2012, 3.

  151. Markus, Kersti. Misjonär või mõisnik? Tsitserlaste roll 13. sajandi Eestis. Acta Historica Tallinnensia, 2009, 14, lk. 3-30.

  152. Meikar, Toivo. Vormsi saare metsade ajaloost. Läänemaa Muuseumi toimetised, IV, Haapsalu, 2000, lk. 30-43.

  153. Meikar, Toivo. Haapsalu linn kui metsaomanik. Läänemaa Muuseumi toimetised, V, Haapsalu, 2001, lk. 112-125.

  154. Mesila, Tõnu. Esimene kirjalik jälg Märjamaast. Märjamaa Nädalaleht. 26.3.2014.

  155. Miekkavaara, Leena. Suomi 1500-luvun kartoissa. Kuvauksia ja paikannimiä. Atlasart, Gummerus Kirjapaino Oy, Jyväskylä, 2008, 101 lk.

  156. Mihkli 700aastane kirik paljastab saladusi. Pärnu Postimees 8.9.2011.

  157. Mihklipäev Mihklis 28. septembril 2013. EELK Mihkli Miikaeli kogudus, veebileht.

  158. Militzer, Klaus. Saksa Ordu ajalugu. AS Atlex, 2013, 222 lk.

  159. Miller, Konrad. Arabische Welt- und Ländkarte. II band. Der Länder Europas und Afrikas im bilde der araber. Stuttgard, 1927, 195 lk.

  160. Mittheilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland’s herausgegeben von der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der russischen Ostsee-Provincen. Erster Band. 1840, Riga und Leipzig, 522 lk.

  161. Mittheilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland’s herausgegeben von der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der russischen Ostsee-Provincen. Zweiter Band. 1842, Riga und Leipzig, 569 lk.

  162. Mittheilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland’s herausgegeben von der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der russischen Ostsee-Provincen. Dritten Bandes erstes heft. 1843, Riga, 184 lk.

  163. Mittheilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland’s herausgegeben von der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der russischen Ostsee-Provincen. Dritten Bandes zweites Heft. 1844, Riga, lk. 185-397.

  164. Mittheilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland’s herausgegeben von der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der russischen Ostsee-Provincen. Dritten Bandes drittes Heft. 1845, Riga, 115 lk.

  165. Mittheilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland’s herausgegeben von der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der russischen Ostsee-Provincen. Vierten Band. 1849, Riga, 212 lk.

  166. Mittheilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland’s herausgegeben von der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der russischen Ostsee-Provincen. Vierten Bandes zweites Heft. 1848, Riga, lk. 213-358.

  167. Mittheilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland’s herausgegeben von der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der russischen Ostsee-Provincen. Vierten Bandes drittes Heft. 1849, Riga, 186 lk.

  168. Mittheilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland’s herausgegeben von der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der russischen Ostsee-Provincen. Fünfter Band. 1850, Riga, 506 lk.

  169. Mittheilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland’s herausgegeben von der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der russischen Ostsee-Provincen. Sechster Band. 1852, Riga, 557 lk.

  170. Mittheilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland’s herausgegeben von der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der russischen Ostsee-Provincen. Siebenten Band. 1854, Riga, lk. 281-511.

  171. Mittheilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland’s herausgegeben von der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der russischen Ostsee-Provincen. Achter Band. 1857, Riga, 192 lk.

  172. Mittheilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland’s herausgegeben von der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der russischen Ostsee-Provincen. Neunter Band. 1860, Riga, 144 lk.

  173. Mittheilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland’s herausgegeben von der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der russischen Ostsee-Provincen. Zehnter Band. 1865, Riga, 211 lk.

  174. Mittheilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland’s herausgegeben von der Gesellschaft für Geschichte und Alterthumskunde der russischen Ostsee-Provincen. Elfter Band. 1868, Riga, 595 lk.

  175. Monumenta Livoniae Antiquae. Sammlung von Chroniken, Berichten, Urkunden und anderen schriftlichen Denkmalen und Aufsätzen welche zur Erläuterung der Gesichte Liv-, Ehst- und Kurland’s. Vierter Band. Riga und Leipzig, 1844. 700lk.

  176. Mäesalu, Ain. Tänu Läti Henrikule teame oma ajaloost ise ja teab ka muu maailm. Eesti Päevaleht, 12.8.2005.

  177. Mäesalu, Ain. Uusi andmeid Mihkli kiriku vanemast ajaloost. ÕES aastaraamat 2011, Tartu, 2011, 284 lk.

  178. Mäesalu, Mihkel. Saare-Lääne piiskopid Püha Rooma keisririigi läänimeestena. Keisrile ustavusvande andmise põhjustest (1228-1521). Läänemaa Muuseumi toimetised, XVI, Haapsalu, 2013, lk. 33-50.

  179. Mäesalu, Ain. Kas kuulus kroonik Läti Henrik oli esimeseks preestriks Soontaganas? 28.9.2013, ettekanne Mihklipäev Mihklis, EELK Mihkli Miikaeli kogudus.

  180. Mägi, Arvo. Eesti rahva ajaraamat. Eesti Päevaleht Förlags AB, Stockholm, 1979, 256 lk.

  181. Mägi, Marika (koostaja). Eesti aastal 1200. Argo, Tallinn, 2003, 252 lk.

  182. Mägi, Marika. Saaremaa muinasaeg 1500 e. Kr. – 600 p. Kr. Saaremaa , ajalugu, majandus, kultuur, 2, Koolibri, 19 lk.

  183. Mägi, Marika. Saaremaa muinasaeg 600-1227. Saaremaa , ajalugu, majandus, kultuur, 2, Koolibri, 23 lk.

  184. Mägi, Marika. Harbour sites in ritual landscape – the example of Viltina on southern Saaremaa. Estonian Journal of Archaeology, 2009, 13, 2, 110-131.

  185. Mägi, Marika. Saaremaa muinassadamad – Viltina. Saaremaa Muuseum, Kaheaastaraamat, 2007-2008, Kuressaare, 2009, lk. 3-35.

  186. Mägi, Marika. Ösel and the Danish Kingdom: Revisiting Henry´s Chronicle and the Archaelogical Evidence. Crusading and Chronicle Writing on the Medieval Baltic Frontier. A Companion to the Chronicle of Henry of Livonia. Ashgate Publishing Company, 2011, p. 317-341.

  187. Mäss, Vello. Kus asus Saaremaal uus sadam? Eesti Loodus, 1983, 2, lk.96-100.

  188. Mäss, Vello. Laev-muuseum Maasilinna. Horisont, 1987, 11, lk. 18-19.

  189. Oja, Mare. Hiiumaa. Eesti kultuuriloo õppematerjal V. Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts. Tallinn, 2012, 64 lk.

  190. Olaus Magnus. Suomalaiset Pohjoisten kansojen historiassa. Tammi, Helsinki, 2002, 308 lk.

  191. Ortelius, Abraham. Theatre de l’Univers. Antverpen, 1587, 242 lk.

  192. Pagel, Oliver; Kirss, Odette. Rakvere linnuse ajalugu esimesest aastatuhandst 20. sajandini. Virumaa Muuseumid, 2008, 119 lk.

  193. Pao, Bruno. Üllatus Maasilinna abajast. Horisont, 1986, 6, lk. 31-33.

  194. Paras, Ülla. Haapsalu Piiskopilinnus 21. sajandil. Läänemaa Muuseumi toimetised, XVI, Haapsalu, 2013, 7-13.

  195. Peets, Jüri. Muinas- ja keskaegsed sepatööriistad. Muinasaja teadus, 2008, 17, lk. 133-153.

  196. Peets, Jüri; Ratas, Jaana. The Conservation of Large Archaeological Waterlogged Wooden Objects. Results and problems. Institute of History, Tallinn.8 lk.

  197. Peets, Jüri jt. Reasearch Results of The Salme Ship Burials in 2011-2012. Archaeological Fieldwork in Estonia 2012, 18 lk.

  198. Peets, Jüri. Salme muinaslaevade arheoloogilised uurimistööd on lõppenud. Navigaator, Sügis 2012, 70-76.

  199. Pihlapuu, Olav; Viljalo, Tiiu. Koge. Räpina Ühisgümnaasium, 2013, 40 lk.

  200. Pihlau, Voldemar. Haapsalu seitse aastasada. Horisont, 1979, 6, 16-21.

  201. Praust, Valdo. Pärnumaa mõisad. Tänapäev, 2009, 247 lk.

  202. Põltsam, Inna. Linn nagu keskaja Haapsalu. Läänemaa Muuseumi toimetised, II, Haapsalu, 1998, lk. 26-35.

  203. Põltsam, Inna. Saare-Lääne piiskopkonna vasallide ja ametnike karjäär ning tegutsemine Uus-Pärnus 16. sajandi esimesel poolel. Saare-Lääne piiskopkond. Artiklid Lääne-Eesti keskajast. Haapsalu, 2004, lk. 99-110.

  204. Põltsam-Jürjo, Inna. Liivimaa väikelinn Uus-Pärnu 16. sajandi esimesel poolel. Argo, 2009, 493 lk.

  205. Põltsam, Inna; Vunk, Aldur (koostajad). Pärnu linna ajaloo allikad 13.-16. sajandini. I osa. Pärnu, 2001, 359 lk.

  206. Pärn, Anton. Veetee osast Haapsalu linna rajamise kohavalikul. Läänemaa Muuseumi toimetised, V, Haapsalu, 2001, lk. 41-55.

  207. Raid, Tõnu. Raffaello Barberini teedekaart aastast 1564. TUNA, 2008, 2, 7-20.

  208. Raid, Tõnu. Liivimaa käsikirjalised kaardid 16. sajandist. 18.7.2006. www.keskus.ee.

  209. Raieste, Heino. Palivere. Eesti Loodus, 1984, 11, lk. 732-733.

  210. Ratas, Urve. Hiidlaste maa. Eesti Loodus, 1974, 11, lk. 633-638.

  211. Raudkivi, Priit. Vana-Liivimaa maapäev. Ühe keskaegse struktuuri kujunemislugu.

  212. Raudver, Guido-Roland. Uitmõtteid ühe linna juubeli puhul ehk küsimusi rohkem kui vastuseid. Horisont, 1979, 6, lk. 16-21. Argo, 2007, 135 lk.

  213. Reinhold, Aet. Märjamaa kiriku ja koguduse ajaloost. Diplomitöö, Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar, 2011, 78 lk.

  214. Rennu, Helle. Kui palju on Haapsalu rajoonis looduskaitseobjekte ja arheoloogiamälestisi. Eesti Loodus, 1984, 11, lk. 734-735.

  215. Roio, Maili. Veesõidukite areng keskajal. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogiainstituut., 2013.

  216. Russow, Erki. Haapsalu kesk- ja varauusaegsest keraamikast. Läänemaa Muuseumi toimetised, VI, Haapsalu, 2002, lk. 33-47.

  217. Russow, Erki; Pärn, Anton. Majalugu ehk millest kõnelevad osuttitorni müürihoone jäänused. Läänemaa Muuseumi toimetised, XVI, Haapsalu, 2013, lk. 88-127.

  218. Saare, Tiit. Eesti mõisnike vapid. Argo, 2006, 186 lk.

  219. Saare-Lääne piiskopkond. Artiklid Lääne-Eesti keskajast. Haapsalu, 2004, 287 lk.

  220. Sammet, Jaak. Printsessist ja Koluvere lossist. Horisont, 1988, , lk. 28-31.

  221. Sander, Heldur. Mõnda Haapsalu haljastuse ajaloost ja kaasaegsest seisust. Läänemaa Muuseumi toimetised, V, Haapsalu, 2001, lk. 128-148.

  222. de Santa Cruz, Alonso. Islario general de todas las islas del mundo. 1539-1560, 717 lk. WDL, Library of Congress.

  223. Selart, Anti (toim.) Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg. Tartu, 2012, 456 lk.

  224. Schaller, Georg; Bocksberger, Hans der Ältere; Amman, Jost. Thierbuch. Franfurt, 1592, 218 lk.

  225. Schirren, Carl. Quellen zur Geschichte des Untergangs livländischer Selbständigkeit. Band I. Reval, 1861, 328 lk.

  226. Schirren, Carl. Quellen zur Geschichte des Untergangs livländischer Selbständigkeit. Band II. Reval, 1862, 340 lk.

  227. Schirren, Carl. Quellen zur Geschichte des Untergangs livländischer Selbständigkeit. Band III. Reval, 1863, 351 lk.

  228. Schirren, Carl. Quellen zur Geschichte des Untergangs livländischer Selbständigkeit. Band IV. Reval, 1864, 338 lk.

  229. Schirren, Carl. Quellen zur Geschichte des Untergangs livländischer Selbständigkeit. Band V. Reval, 1865, 349 lk.

  230. Schirren, Carl. Neue Quellen zur Geschichte des Untergangs livländischer Selbständigkeit. Band I. Reval, 1883, 300 lk.

  231. Schirren, Carl. Neue Quellen zur Geschichte des Untergangs livländischer Selbständigkeit. Band II. Reval, 1884, 385 lk.

  232. Schwartz, Philipp. Liv-, est- und kurländisches urkundenbuch. Band 10, 1444-1449. Riga, Moskau, 1896, 576 lk.

  233. Siig, Kristo. Linnuste nihe. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Ajaloo ja arheoloogia Instituud. 2013, 124 lk.

  234. Sipelgas, Kaido. Lääne- ja Saaremaa trapetsiaalsed hauapaadid. Läänemaa Muuseumi toimetised, IV, Haapsalu, 2000, lk. 46-64.

  235. Stackelberg von, Otto Magnus. Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaften Teil 2, 3: Estland, Bd 3, Görlitz 1930. 405 lk.

  236.  Stavenhagen, Oskar. Akten und Recesse der Livländischen Ständetage. Erster Band (1304-1460). Riga, 1907. 786 lk.

  237. Stavenhagen, Oskar. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften Teil Kurland, Bd 1. Görlitz 1939. 626 lk.

  238. Stavenhagen, Oskar. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften Teil Kurland, Bd 2. Görlitz 1937. 324 lk.

  239. Stengel, Karl. Imagines sanctorum Ord. S. Benedicti, tabellis aereis expressae cum eulogiis ex eorumdem vitis. Bavaria, 1625, 184 lk.

  240. Strehlke, Ernst. Hermanni de Wartberge chronicon Livoniae. Leipzig, 1863, 172 lk.

  241. Strelke, Ernestus. Tabulae ordinis Theutonici: ex tabularii regii Berolinensis codice potissimum. Berolini, 1869. 491 lk.

  242. Talhoffer, Hans. Fechtbuch. Swabia, 1467, 174 lk.

  243. Talhoffer, Hans; Dürer, Albrecht (arvatavad autorid). Fechtbücher. Nuremberg, 1512, 130 lk.

  244. Tamm, Jaan. Uut Läti ja Eesti linnustest. Estonian Journal of Archaeology, 2009, 13, 1, 53-56.

  245. Tamm, Marek. Liivimaa leiutamine: Ida-Baltikumi Religioosne ja geograafiline kujutamine 13. sajandi esimesel poolel. Dissertatsioon, Tallinna Ülikool, 2009, 44 lk.

  246. Teadmised Hansa ajaloost. Balticsea Academy, 63 lk.

  247. Tiik, Leo; Lauri, H. Kui vanad on Saare- ja Muhumaa kiviaiad. Eesti Loodus, 1986, 5, lk. 323-325.

  248. Toll, Robert; Schwartz, Philipp. Est- und Livländische brieflade. Tritter Theil. Chronologie der Ordensmeister über Livland, der Erzbischöfe von Riga und Bischöfe von Leal, Oesel-Wiek, Reval und Dorpat. Riga, Moskau, Odessa, 1879, 382 lk.

  249. Toll, Robert. Est- und Livländische brieflade. Vierter Theil. Siegel und Münzen. Reval, 1887, 398 lk.

  250. Tooming, Kaire. Püha kirik: uusi aspekte keskaegse kiriku arhitektuurist ja ehitusloost. Magistritöö. Tartu, 2010, 131 lk.

  251. Troska, Gea. Läänemaa külad XX sajandi 20-ndate aastateni. Eesti Loodus, 1984, 10, lk. 674-678.

  252. Truuväärt, Reet; Kesküla, Kaie. Muistne käsitöö. Õpik-käsiraamat kutsekoolidele. SA Innove, 2013, 173 lk.

  253. Tuulse, Armin. Die Burgen in Estland und Lettland. Õpetatud Eesti Selts. Dorpater Estnischer Verlag, 1942, 434 lk.

  254. Tõnisson, Evald. Meie muinaslinnu. Horisont, 1977, 5, lk. 17-18.

  255. Tõnisson, Evald. Castrum Mone ja teised. Horisont, 1977, 3.

  256. Tõnisson, Evald. Soontagana maa ja tema maalinn. Eesti Loodus, 1977, 10, lk. 662-667.

  257. Tõnisson, Evald. Eesti muinaslinnad. Muinasaja teadus 20, Tartu-Tallinn, 2008, 357 lk.

  258. Ulst, Ingrid. The problems of „black archaeology“ in Estonia. Estonian Journal of Archaeology, 2010, 14, 1, 153-169.

  259. Uustalu, Evald. Eesti rahva ajalugu. Olion, Tallinn, 2005, 263 lk.

  260. Uustalu, Meinhard. Mõisamaa Hiiemägi. Eesti Loodus, 1975, 7, lk. 422-423.

  261. Uustalu, Märt. Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal. lk. 111-143.

  262. Vahtre, Sulev. Muinasaja loojang Eestis. Vabadusvõitlus 1208-1227. Olion, 1990, 197 lk.

  263. Vahtre, Sulev. Dionysius Fabriciuse Liivimaa kroonika. Ajalooline Ajakiri, 2007, 1 (119), 3-21.

  264. Varep, Endel. Mereäärne maa – Läänemaa. Eesti Loodus, 1984, 11, lk. 690-697.

  265. Varep, Endel. L.A. Mellini „Liivimaa atlas“ ning selle tähtsus Eesti looduse uurimisel. Eesti Loodus, 1985, 3, lk. 194-199.

  266. Vidal, J-M. Benoit XII (1334-1342). Lettres Communes. I, Paris, 1903,497 lk.

  267. Vidal, J-M. Benoit XII (1334-1342). Lettres Communes. II, Paris, 1910,475 lk.

  268. Viires, Ants. Jooni Loode-Eesti rahvakultuurist. Eesti Loodus, 1984, 11, lk. 719-724.

  269. Viires, Ants (toim.). Eesti rahvakultuuri leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007, 446 lk.

  270. Volmer, Omar. Tõstamaa kihelkonna ajaloost 13.-20. saj. Tartu, 2006, 88 lk.

  271. Vunk, Aldur. Juured. Tänapäev, 11 (28), Märts 1990.

  272. Vunk, Aldur. Ristisõda Läänemaal. Läänemaa Muuseumi toimetised, III, Haapsalu, 1999, lk. 19-42.

  273. Vunk, Aldur. Saare-Lääne piiskopkonna kujunemisloost 1211-1251. Saare-Lääne piiskopkond. Artiklid Lääne-Eesti keskajast. Haapsalu, 2004, lk. 39-47.

  274. de Wartberge, Hermanni. Chronicon Livoniae. Leipzig, 1863, 172 lk.

  275. Zadin, Kristiina. Eesti pronksiaegsed pronkskirved. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Ajaloo ja arheoloogia instituut. 2012, 61 lk.

  276. Zetterberg, Seppo. Viron historia. Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Helsinki, 2007, 810 lk.