Ehmja mõis

Audru, Ehmja, Haeska, Haimre, Hallivere, Jõesse, Kasti, Kastna, Kiltsi, Kirguta, Kirimäe, Kivi-Vigala, Kloostri, Koela, Koluvere, Koonga, Kärbla, Lihula, Liivi, Loodna, Lümandu, Maidla, Massu,Matsalu, Nurtu, Paadrema, Palivere, Parila, Päri, Päädeva, Päärdu, Sallinkose, Sipa, Sulu, Suure-Rõude, Sõtke, Taebla, Tagavere, Tahu, Teenuse , Telliste, Tolli, Tõstamaa, Ungru, Uuemõisa, Uugla,Vaimõisa, Valgu, Vana-Vigala, Varbla, Velise, Virtsu, Võnnu.

Ehmja mõis

Esimesed teated Martna aladel asuva Ehmja (Echm(e)s, varem Heymi) mõisast on aastast 1529, mil see kuulus Haapsalu toomhärrale Johhan Varnsbeckele. See läänistati 3.7.1603 Engelbrecht von Tiesenhausenile eluaegse läänina, mida tema surma järel krahv Jacob De la Gardie poolt pikendati täiendava pandiraha eest. Arvatakse, et tänapäevase mõisahoone massivsete müüridega keldriruumid pärinevad keskajast.