Audru mõis

Audru, Ehmja, Haeska, Haimre, Hallivere, Jõesse, Kasti, Kastna, Kiltsi, Kirguta, Kirimäe, Kivi-Vigala, Kloostri, Koela, Koluvere, Koonga, Kärbla, Lihula, Liivi, Loodna, Lümandu, Maidla, Massu,Matsalu, Nurtu, Paadrema, Palivere, Parila, Päri, Päädeva, Päärdu, Sallinkose, Sipa, Sulu, Suure-Rõude, Sõtke, Taebla, Tagavere, Tahu, Teenuse , Telliste, Tolli, Tõstamaa, Ungru, Uuemõisa, Uugla,Vaimõisa, Valgu, Vana-Vigala, Varbla, Velise, Virtsu, Võnnu.

Audru mõis

13.sajandil, pärast võõrvallutajate sissetungi Eestimaale, algas Audru muinaskihelkonna ajalugu, kihelkonna keskuseks sai praegune Sarvi (Suorbe), siia ehitati St. Martinuse kabel ja Liu külasse Liu Kirik. Esimesed kirjalikud teated Audrust (Audern) pärinevad aastatest 1449, mil Audrut märgitakse esmakordselt piiskopimõisana.