Audru, Ehmja, Haeska, Haimre, Hallivere, Jõesse, Kasti, Kastna, Kiltsi, Kirguta, Kirimäe, Kivi-Vigala, Kloostri, Koela, Koluvere, Koonga, Kärbla, Lihula, Liivi, Loodna, Lümandu, Maidla, Massu,Matsalu, Nurtu, Paadrema, Palivere, Parila, Päri, Päädeva, Päärdu, Sallinkose, Sipa, Sulu, Suure-Rõude, Sõtke, Taebla, Tagavere, Tahu, Teenuse , Telliste, Tolli, Tõstamaa, Ungru, Uuemõisa, Uugla,Vaimõisa, Valgu, Vana-Vigala, Varbla, Velise, Virtsu, Võnnu
Velise mõis
Enne mõisaaega oli Velisel linnus. Arndti kroonika järgi on Velise vasallilinnus, mida ka lossiks nimetati. Ehitatud olevat see Saare-Lääne piiskopi poolt ja antud Uexküllile lääniks. Esmamainitud on seda Schloss Felx nimelist vasallilinnust 1264. Selgus puudub selle kohta, kumb oli ennem, kas loss või mõis. Varasemate läänivasallide kohta puuduvad igasugused andmed ja paistab tõenäoline, et mõis oli juba ennem olemas ja Uexkülli nõudmisel ehitati linnus. Saksakeelsetes dokumentides kandis linnus Felix (ka Felks) nime ja sellest ongi tuletatud hilisem Velise. Samas kasutatakse tihti Feliks nime ka Vigala kohta. Esimesed kirjalikud andmed Vigala aladele jääva Velise mõisa kohta pärinevad aastast 1390, mil mõis kuulus Claus Uexküllile. 25. novembril 1390. aastal määrati kindlaks Velise ja Sulu (Sulul oli Haimre mõisa karjamõis) mõisade piirid. Piiskopi vasallina on mainitud Velisel Claus Uexkülli.
Velise vasallilinnus ehk kindlustatud mõisahoone püstitati looduslikult hästi kaitstud kohta - lõuna pool asuvatest soodest alguse saav Aravere oja teeb looga ümber loodusliku kõrgendiku. Täiendava kraavi kaevamisega sai selle kõrgendiku ümbritseda igast küljest veetõkete ehk vallikraavidega, mis on osalt tänini säilinud. On arvatud, et Velise vasallilinnus on Vigalaga ühevanune või veidi vanemgi; seega rajatud 14. sajandil. Ka väliselt olid Velise ja Vigala linnused üksteisega sarnased, kujutades endast suurendatud tornlinnust, mille külje pikkus oli (Vigala linnuse mõõtmeid arvestades) üle 20 meetri. Tõenäoliselt täiendas nimetatud pealinnust veel kivist eeslinnus ja/või pihttara, mis hõlmas tõenäoliselt kogu vesitõkkega ümbritsetud kõrgendikku. Linnuse põletasid Liivi sõjas 1560. aasta septembris maha Vene väed. Hiljem linnust enam ei taastatud ning see jäi varemetesse. Siit alates on olnud suure tõenäosusega tegemist mõisaga, mis püsis pidevalt perekonnas. 16.6.1671 toimus pärandi jagamine vendade Uexküllide vahel. Otto Reinhold von Uexküllilt pärib Velise mõisa 35 adramaad, Karmeli külast 20 adramaad ja Eigfer külast 7 adramaad ning materjali mõisa ehituseks, poeg Otto von Uexküll.