Audru, Ehmja, Haeska, Haimre, Hallivere, Jõesse, Kasti, Kastna, Kiltsi, Kirguta, Kirimäe, Kivi-Vigala, Kloostri, Koela, Koluvere, Koonga, Kärbla, Lihula, Liivi, Loodna, Lümandu, Maidla, Massu,Matsalu, Nurtu, Paadrema, Palivere, Parila, Päri, Päädeva, Päärdu, Sallinkose, Sipa, Sulu, Suure-Rõude, Sõtke, Taebla, Tagavere, Tahu, Teenuse , Telliste, Tolli, Tõstamaa, Ungru, Uuemõisa, Uugla,Vaimõisa, Valgu, Vana-Vigala, Varbla, Velise, Virtsu, Võnnu
Varbla mõis
Algselt kuulusid Varbla (Werpel) alad Soontagana muinas-kihelkonda. Ristisõdijate vallutuste tulemusena olid aastaks 1226 Soontagana maad ristitud ning maid valitsesid Mõõgavendade Ordu ning seejärel Saare-Lääne piiskopkond. Lihulas resideerunud piiskop läänistas osa maadest oma ustavatele vasallidele. Nii jagatigi Vaiste, Saulepi ja Varbla alad Fahrensbachile. Fahrensbachid olid need alad endale saanud pärisomandiks juba aastaks 1382. Seejärel lasi Wilhelm von Fahrensbach (Farensbach) ehitada uue mõisa Varblasse. Esmakordselt mainitakse mõisa kirjalikult 23. aprillil 1426. Siis kutsuti kohta nimega Werpel ja see nimi oli seejärel kasutusel veel sajandeid. Ürikutesse sattus aga Varbla selle mõisa maade läänistamise ja müümisega seoses tekkinud tüli tõttu piiskop Christian Kubandiga. Aastal 1426 nähtavasti Fahrensbach ise enam Varbla maade omanik ei olnud, sest olevat need edasi müünud Saare-Lääne piiskopile Caspar Schuwenflugile, kes aga suri juba 1423.a. Kas see päris nii oli, pole selge, sest veel aastal 1511 on Varbla mõisa omanikuna mainitud Elisabeth Fahrensbachi, kes oli abielus Diedrich Tiesenhauseniga.
Aastaks 1538 oli Varbla endale omastanud pururikas Johann Zöge, kes aastatel 1535-1537 oli Saare-Lääne stiftfoogt Läänemaal. Temale kuulusid need valdused aastani 1582. Enne seda oli ta aga Liivi sõja ajal olnud hertsog Magnuse poolel. Kuna aga Rootsi kuningas võitis sõja, siis võeti loomulikult Johann Zögelt maad ära - mõis redutseeriti.
Hiljem jagunes Varbla mõis Uue-Varbla mõisaks, Vana-Varbla mõisaks, Vaiste mõisaks ja Saulepi mõisaks koos viimatimainitu karjamõisaga Orasaare.