16. Johannes II Creul

Johannes II Creul oli Osilia piiskop 1439-1457. Enda kohta kasutas ta nime Johannes Crewl.

Creul oli Saksa ordu liige. Ta immatrikuleeriti 12.5.1420 Rostocki ülikoolis, kus ta sai 1422 baccalaureus artiumi kraadi. 1426 siirdus ta Bologna ülikooli. Märtsis 1431 oli ta Pommeri ülemdiakon, 1433 Gdanski ülemdiakon. 1437-1444 oli Creul Saksa ordu prokuraator Roomas.

Pool sajandit tülisid Osilia piiskopi ümber ja sekeldused piiskopi ametisse määramisega jätkusid. Enne kui paavst jõudis Roomas tegutsenud Creuli piiskopiks määrata, otsustas Osilia kapiitel, et piiskopiks saab piiskopkonna senine rahandusametnik Ludolf Grove. Creulil Osiliaga eriti pistmist polnud. Kuna sedasi oli Osilias kaks piiskoppi, hakkas Creul oma õigusi nõudma. Ta saatis Rooma 2000 kuldnat oma piiskopiks määramise eest. Creulil oli lähiümbruses ka teisi toetajaid. Tüli aga paisus. Vähese toetuse tõttu Creul piiskopkonnas ei käinudki. Ta oli 1444-1449 Poolas Elblagi (Elbing) preester. Seal ta nurises eelmise kohaliku preestri üle ning jätkas võitlust oma õiguse eest olla piiskop.

Lõpuks sai Creulil “villand” ning ta teatas 25.4.1446 oma loobumisest Osilia piiskopi ametikohast. Vastutasuks pidi Grove talle maksma vähemalt 5000 ungari kuldnat ja 8 täkku. Grove pidi kahjutasu ära maksma kahes osas. Seda ta aga ei teinud. 16.6.1446 teatas Taani kuningas Christofer III, et võtab Grove ja piiskopkonna oma kaitse alla.

Paavstile see ei meeldinud, ta käskis Creuli aidata ähvardades koguni Grovet kirikust välja heita. Tülide lõpetamiseks sõlmis Grove 9.3.1449 Johannes Creuliga nn. Kuressaare rahulepingu ja andis 20.4.1449 Creulile üle Haapsalu. Paavst Nicolaus V tunnustas Kuressaares sõlmitud lepingut, mille alusel Grove sai endale piiskopkonna hulka kuuluvad saared ja Creul Läänemaa. Johannes Creul suri enne 7.3.1457. Aasta hiljem suri Grove.