Vigala kirik

Piiskop Heinrich II lasi 1292. aastal Vigalasse ehitada linnuse. Sellest ajast on tänapäevase Vigala Maarja kiriku käärkambris säilinud piiskopi kujutisega rist, arvatavasti aastast 1300. Uexküllide kuulunud vasallilinnus asub Enge jõe ääres ja on ürikuliselt esmamainitud 1453. aastal. Linnus kannatas kõvasti Liivi sõjas 1581 ja on tänaseks täielikult hävinud.

Jõe vastaskaldale ehitati aga kirik. Seda on esmakordselt mainitud 1339. aastal kui mainiti preestervenda Johannest Vigalast. Vigala kihelkonda mainiti esmakordselt kroonikas 25.11.1390.

Algselt valmis kooriruum, praegune käärkamber. Seejärel valmis kaks korda pikem võlvideta pikihoone. 15. sajandil teostavad ehitustöid Uexküllid. Võlvitakse kooriruum ja ehitatakse viilutorn.

Vene väed rüüstavad ja süütavad põlema nii kiriku kui ka linnuse Liivi sõja ajal. Esimene kellatorn, mille venelased rüüstasid seisis kiriku kõrval.

Kirik ehitati aastakümnete pärast üles, aga Põhjasõja ajal 1710 rüüstavad Peeter Suure väed järjekordselt kiriku.

Käärkambri põrandal on halvasti säilinud 1390.-1400. aastast pärit suur kivist hauaplaat.

Vigala kirik 2013

Piiskopi kujutisega kivirist käärkambri seinal arvatavasti aastast 1300