24. Reinhold von Buxhoeveden

Reinhold von Buxhoeveden oli Osilia piiskop 1530/1532-1541. Ta oli teine Buxhoevedenide soost Osilia piiskop. Ta õppis 1501-1506 Rostocki ülikoolis, kus ta sai kanoonilise õiguse magistri ja magister artiumi kraadi. Seejäel asus ta valmistuma vaimuliku karjääriks ning tal õnnestus siirduda vaimuliku kandidaadiajaks Rooma. Hiljemalt 1519. aastal oli ta Liivimaal tagasi, kus temast sai Tartu piiskopi ja tulevase Riia peapiiskopi Johannes Blankenfeldi lähemaid abilisi. 13.11.1519 sai ta Osilia piiskopkonna toomdekaaniks. Järgnevatel aastatel ei viibinud ta siiski mitte Lääne-Eestis, vaid läks hoopis Blankenfeldi saadikuna paavst Leo X juurde audientsile. 1520. aasta järel tegutses ta vaheldumisi Saaremaal ja Tartus. Pärast piiskop Georg von Tiesenhauseni surma (2.10.1530) valiti Buxhoeveden 18.10.1530  Osilia kapiitli ja rüütelkonna poolt piiskopiks, sealjuures anti Läänemaa vasallide hulgast talle kaks vastuhäält. Keiser kinnitas uue piiskopi 1531. aasta detsembris, paavsti poolt tuli kinnitus aga alles 3.8.1532. Kuid enne, kui Liivimaal sellest teada saadi, puhkes Saare-Lääne vaenus.Tegemist oli tüliga Läänemaale tunginud Riia peapiiskopi abilise Wilhelm von Hohenzollerniga, kes püüdis ise piiskopiau endale saada. Lõpuks õnnestus Buxhoevedenil vaenus võita, kuid see tõi kaasa tõsise rahalise puudujäägi ning tülid mõjukate vasallisuguvõsadega. Seetõttu jätkusid sisevastuolud piiskopkonnas ka 1540. aastatel. Vaenuse all mõeldakse siin nn. kodusõda ehk lihtsalt tüli, mille käigus nelja aasta jooksul hukkus mõnisada inimest, põletati maha Virtsu vasallilinnus ning järjekordselt Vana-Pärnu. Pärast tüli lõppu jäid piiskopile tülid omade vasallidega ning sõjategevusest tingitud suured võlad.  Buxhoeveden loobus ametist enne 13.7.1541. Sealjuures avaldas talle tugevat survet Liivi ordu. Buxhoevedenile anti elatiseks Koluvere piiskopilinnus, kus ta ka suri 1557.