Otto von Uexküll (surn. 1545)
Vigala mõisniku Wolmar von Uexkülli poeg, kellest tuli Vigala, Päri, Loodna ja Hallivere mõisahärra. Lühikest aega kuulus talle ka Maardu mõis (1528-1529). Sünniaeg pole täpselt teada, aga aastal 1488 on mainitud Wolmari poegi kui pärijaid. Abielus oli ta Rapla kihelkonnas olnud Valtu (Kotz) mõisniku Hans von Maydelli tütre Katharinaga, keda kutsuti ka Katziks (suri 1565). Kokku oli neil kümme last: 7 poega ja 3 tütart. Nende poeg Jürgen oli Vigala mõisnik ja piiskopkonna rittmeister, kes hiljem oli hertsog Magnuse teenistuses, langes vangi Moskva tsaaririigis ja kellest tuli aadlisuguvõsa Golovini esiisa. Oma elupäevad lõpetas ta vangistuses Venemaal. Poeg Heinrich oli Päri ja Loodna ning hiljem Vigala mõisahärraks. Ta püüdis koos Läänemaa stiftifoogt Christoph von Münchhauseniga Tallinna taanlaste kätte mängida. Poeg Dietrich oli järgmine Vigala valitseja, piiskopi nõunik ja taanlaste poolehoidja. Tütar Catharina abiellus Haimre mõisniku Johann IV von Fahrensbachiga. Poeg Konradist sai Liivimaa sõja ajal kaaperlaeva kapten Läänemerel. Temast tuli sõjakas avantürist kes mõrvati Taani kuninga Frederik II agentide poolt.
Otto von Uexküll oli aktiivne ja võimuahne ning langes sedasi erinevatesse intriigidesse. Ta osales aastatel 1519-1524 piiskop Johann Kieveli vastases vaenuses ning 1532-1535 nn. Saare-Lääne vaenuses. Viimasest ta hästi välja ei tulnud ja sattus vangi. Oma viimased eluaastad elas Otto von Uexküll tagasitõmbunult.