Julkaisupäivämäärä: Nov 24, 2013 2:50:20 PM
Märjamaa kihelkonnas asuva Haimre mõisa maade plaanil, mille koostas 1699. aastal geodeet A. Holm, leidub Tallinn-Pärnu teest pisut idas tähendusrikas kohanimi Pühajõgi (Pöha Jõggi). Sellenimeline oja algab Kauri talu lähedal karjamaal asuvast allikast. Allika idaküljel näitab plaani koostaja Pühamäge (Pöha Meggi).
Sama jõeke on näidatud ka XVIII saj. lõpul ilmunud Mellini atlases. Kahjuks on seal Pühajõe algus märgitud ekslikult kaugemale itta, kuhugi Kasti mõisa lähistele. Jõgi kulgeb Konovere jõega rööbiti kuni Tallinn-Pärnu teeni ja suubub Tolli mõisast pisut põhja pool Teenus jõkke. Ka 1826. a. Riias avaldatud H. v. Bienenstammin raamatus ”Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands oder der Gouvernements Ehst-, Liv- und Kurlands” on muude jõgede seas mainitud Pühajõge (Pühhajõggi). Näib, et minevikus on see jõhi olnud tähelepanuväärne. Tänapäeval meenutab Pühajõe aset kuiv paepõhjane jõesäng, mida ainult kevadise tulva ajal elustab vesi. Kohalike elanike seas tuntakse jõge enamasti Ühsti või Üiste jõe või Kuuda oja nime all. Ainuke Pühajõe nime meenutav paik on Pühajõe talu allikate juures. Ümbrust on lähemalt uurinud ”Tasuja” kolhoosis elav kodu-uurija Meinhard Uustalu.
Vett ojas ega allikates ei ole. Allikad olevat kuivanud pärast Konnaveski jõe süvendamist (Konnaveski jõgi asub põhja pool). Allikate ja oja alguse esialgset kuju ei oska täpselt kujutleda, sest ojapõhi on traktoriga paeni puhtaks lükatud. Ka Pühamäe nimetust ei tunne kohapeal keegi. Endiste Haimre ja Sõtküla mõisa piiril, Sutlema ja Uuetoa mail asub küll mäekink.
Rahva hulgas on levinud arvamus, et allikaid toitis maa-alune jõgi, mis voolab umbes põhja-lõuna suunas. Endise Uue-Hansu talu põldudel vajusid kord hobused koos niidumasinaga sisse. Veel kümmekond aastat tagasi oli seal lehtrikujuline 1-1,5 m sügav süvend, mille põhjas asus 40-60-sentimeetrise läbimõõduga paelõhe, kusjuures all sügavuses olevat kuuldud vee voolamist. Teine vee äravoolu auk paiknenud Päri talu juures endise Rapla-Virtsu raudtee lähedal.
Kaugemal põhja pool, Märjamaa alevist kirdes asuvad omapärased nn. järtad (üleujutatavad alad, mis näivad olevat ühenduses ka pinnasevetega). Huvitav oleks teada, kas Pühajõe allikate ning järtade veereziim on kooskõlas.
Kogu piirkond on allikaterikas. Osa allikatest on kevaditi väga veerohked. Ühel maaparandusobjektil ”Tasuja” kolhoosis juhtus mullu isegi niisugune lugu, et allika pärast tuli kaevata uus kraav, muidu oleks allikas ajanud vett täis kogu drenaazi.
Uno Hermann, Eesti Loodus, 8, 1974, …