Wilhelm I Fahrensbach (1365-1443)
Esimene teadaolev Fahrensbachide suguvõsa esindaja piiskopkonna aladel. Ta sündis Saksamal Varresbecki rüütlimõisas Nordrhein-Westfalenis Heinrich Varnsbeke ja Stine Kniprode pere viienda lapsena. Tema vanaonu oli Saksa ordu kõrgmeister, üks onu Osilia piiskop ja teine onu piiskopkonna Läänemaa stiftifoogt. Piiskopkonda saabus ta nähtavasti 1383 (teistel andmetel 1385) ja sai endale siis Varbla alad ning algkapitaliks polnud tal olnud rohkem kui 10 Rheini guldnat. 1397 tuli temast Läänemaa stiftifoogt ja tegutses selles ametis kuni 1420, mõningatel andmetel kuni 1426. On teada, et aastal 1425 oli ta Haimre omanik, 1427 Haimre ja Oru.
Probleemid algasid Wilhelm I Fahrensbachil pärast seda kui piiskopiks olnud onu oli surnud (1419) ja tal ei olnud enam ka teise foogtina tegutsenud onu toetust. Uus piiskop Caspar Schuwenflug olevat kuidagi osa Fahrensbachile kuulunud maadest endale saanud ja tülide käigus kutsuti Wilhelm I Fahrensbach aastal 1421 Rooma, kus teda taheti kirikuvand alla panna. Siin näitas ta üles oma otsustusvõimet ja poliitilist küpsust ja seda karistust talle ei määratud. Caspar Schuwenflug oli ta tülide käigus saatnud kirju paavstile, Poola kuningale ning Leedu suurvürstile. Caspar Schuwenflug suri 1423.
1426 uuris Riia peapiiskop Scharpenberg Läänemaa foogtilt Wilhelm Fahrensbachilt seda, et kuivõrd tõepärane on, et nagu oleks piiskop Kuband lubanud Fahrensbachile Hanila kihelkonnas asuva Varbla (Werpel) ja Märjamaa kihelkonnas asuva Haimre mõisad (Heimar). Liivi ordu maameister Cisse von Rutenberg teatas Fahrensbachile, et Kuband oli maameistrit selles asjas teavitanud. Asi oli arutlusel Valga maapäeval, kus Fahrensbachil tuli valida Varbla ja Haimre vahel. Kuband lubas Fahrensbachile anda Haimre. 6. juunil 1426 saatis Kuband Tallinna raele Fahrensbachi asjus kirja. Seejärel astus Fahrensbach Schleswigi hertsogi teenistusse, kes nõudis 16. augustil 1426 Kubandilt Fahrensbachilt ebaõiglaselt võetud mõisate tagasiandmist. Kuband teatas oktoobris 1428, et Haimre, Varbla, Lääne-Nigula kihelkonnas (Pönal) asuvad Oru rüütlimõis (Orenkas) ja Uugla (Udenküll) küla oli omandanud Caspar Schuwenflug, mistõttu Fahrensbach kaebas asja edasi. Kuband sätestas 5. mail 1427, et Liivimaa maaisandate nõudel andis ta Fahrensbachile Haimre mõisa koos kolme küla (Padenküll, Takever ja Sorsever) ning veskiga.
Tüli läks suuremaks ja augustis 1427 ründasid piiskopkonda mereröövlid, kelle seas olid ka kaks Fahrensbachi poega. Aastal 1432 piiskop Kuband suri ja olukord lahenes. Wilhelm I Fahrensbach suri nähtvasti aastl 1443.
Rüütel Wilhelm I Fahrensbach oli abielus kaks korda. Esimene elukaaslane oli tal Hennecke von Asserien tütar, kellega ta sai kaks poega. Pärast esimese abikaasa surma abiellus Wilhelm Leedust pärit Otto Brakeli tütrega, kes sünnitas kaheksa last. Nendest Dietrich von Fahrensbach oli hiljem Haimre mõisa valitseja. Ka osa ülejäänutest lastest lõid häid suhteid soodsate abielude kaudu.