Audru, Ehmja, Haeska, Haimre, Hallivere, Jõesse, Kasti, Kastna, Kiltsi, Kirguta, Kirimäe, Kivi-Vigala, Kloostri, Koela, Koluvere, Koonga, Kärbla, Lihula, Liivi, Loodna, Lümandu, Maidla, Massu,Matsalu, Nurtu, Paadrema, Palivere, Parila, Päri, Päädeva, Päärdu, Sallinkose, Sipa, Sulu, Suure-Rõude, Sõtke, Taebla, Tagavere, Tahu, Teenuse , Telliste, Tolli, Tõstamaa, Ungru, Uuemõisa, Uugla,Vaimõisa, Valgu, Vana-Vigala, Varbla, Velise, Virtsu, Võnnu
Paadrema mõis
Teateid Hanila aladel eksisteerinud Paadrema (Padenorm) mõisast on juba aastast 1435. Paadrema kuulus juba alates 1446. a. Uexküllidele. Mõisaomanik Reinhold von Uexküllilt suri ajavahemikus 1606-1616. Tema valdused pärisid pojad Konrad, Otto ja Reinhold Johann. Reinhold Johann von Uexküll loovutas oma õigused vend Ottole. Kui Otto suri 1653.a. tekkis pärandi jagamisega tüli. Konrad von Uexküll loovutas oma osa vennale Reinhold Johannile. Konradi tütar Beataga on abielus riiginõunik Erich Gyllenstiern, kellel on omad nõudmised. Reinhold Johann Uexküll kohustus neile pärandiosa välja maksma ja nemad loobusid taotlustest mõisale. Ka isa õed loobusid käesoleva lepinguga oma osadest. Sinna alla kuulusid külad Torck, Kesska ja Moisekülla ning Illuste mõis. Pärandvara jagamise leping kirjutati alla 8.3.1654. Reinhold Johann von Uexküll omandas parunitiitli aastal 1648 ja sai perekonnanime Uexküll-Güldenband. Temale kuulusid veel Härgla ja Särevere mõisad. Paadrema mõisahoonena oli algselt arvatavasti vasallilinnus.
Aastal 1478 mainitakse esmakordselt kohanime Metzawe, millest aastal 1681 sai Paadrema mõisa jagamise teel Mõtsu (Metzeboe) mõis algse nimega Metzaküll. See jäi pantimise teel Berend von Uexküll-Güldenbandile.