Audru, Ehmja, Haeska, Haimre, Hallivere, Jõesse, Kasti, Kastna, Kiltsi, Kirguta, Kirimäe, Kivi-Vigala, Kloostri, Koela, Koluvere, Koonga, Kärbla, Lihula, Liivi, Loodna, Lümandu, Maidla, Massu,Matsalu, Nurtu, Paadrema, Palivere, Parila, Päri, Päädeva, Päärdu, Sallinkose, Sipa, Sulu, Suure-Rõude, Sõtke, Taebla, Tagavere, Tahu, Teenuse , Telliste, Tolli, Tõstamaa, Ungru, Uuemõisa, Uugla,Vaimõisa, Valgu, Vana-Vigala, Varbla, Velise, Virtsu, Võnnu
Sallinkose mõis
Vigala aladel eksisteerunud Sallinkose mõisa kohta on teadmised napid. Millal mõis on rajatud, pole teada. Kas Sallinkose ajalugu ulatub keskaega pole samuti teada. On teada, et 27.2.1674 Kapten Otto von Knorring müüs Märjamaa kihelkonnas asuva Sallinkose mõisa ja sinna alla kuuluva Sickenkose küla Vigala kihelkonnas 4400 riigitaalri eest Vigala mõisnikule rittmeister Hans Jürgen von Uexküllile. Maanõunik Hans Jürgen von Uexküll lasi koostada testamendi 28.6.1707. Pärast tema surma 3.8.1713 koostati kodizill (testamendiga võrdsustatav dokument, millega ei või määrata pärijaid, aga võib teha nn. järelkinke ehk legaadi). Eelneva kahe dokumendi alusel pärisid pojad major Georg Detloff von Uexküll ja Gotthard Wilhelm von Uexküll Vigala (Vana-Vigala) ja Sallinkose mõisad. Hans Jürgeni surmast alates valitses Vigala mõisa Hans Jürgeni tütre Anna Elisabethi abikaasa Berend Johann von Schulmann. Järgnes suur pärandustüli paljude pärijate vahel 1727. a.