Audru, Ehmja, Haeska, Haimre, Hallivere, Jõesse, Kasti, Kastna, Kiltsi, Kirguta, Kirimäe, Kivi-Vigala, Kloostri, Koela, Koluvere, Koonga, Kärbla, Lihula, Liivi, Loodna, Lümandu, Maidla, Massu,Matsalu, Nurtu, Paadrema, Palivere, Parila, Päri, Päädeva, Päärdu, Sallinkose, Sipa, Sulu, Suure-Rõude, Sõtke, Taebla, Tagavere, Tahu, Teenuse , Telliste, Tolli, Tõstamaa, Ungru, Uuemõisa, Uugla,Vaimõisa, Valgu, Vana-Vigala, Varbla, Velise, Virtsu, Võnnu
Tolli mõis
Kullamaa aladele jääv Tolli mõis (Pargenthal) asus Kasari jõe ääres. Kuigi mõis ise oli jõe paremkaldal ja oli sedasi Kullamaa aladel, paiknes enamus mõisa maadest jõe vasakkaldal ja need jäid sedasi kiriklikult Märjamaa koguduse aladele. Mõisa nimi saksakeelsetes dokumentides ja kaartidel on olnud kirjutatud väga erineval moel: Pargenthal, Pargental, Pergenthal, Pergental, Perjenthal ja Perjental. Mõisasüdames vesiveski kõrval asus ajalooliselt tähtis Kasari jõe ületuskoht ning ühendustee, mis võimaldas Loodna ja Luiste kandist liikuda teisele poole jõge, Konuvere ja Paeküla lähistele. Enne Teenuse mõisa asutamist 1530tel aastatel oli Tolli mõisa jõeületuskoht arvatavasti ümbruskonna ainus. Kaasajal mõisa kohal Kasari jõel silda enam bei ole.
1.8.1456 müüsid vennad Winrich ja Tidrik Hoesedenid Tolli, Teenuse ja teised külad vendadele Hans, Engelbrecht, Friedrich ja Evert Lievenitele 5500 vana riia marga eest. Ostu-müügilepingus nimetati Ubenali küla Märjamaa kihelkonnas 11 talu ja 10 adramaaga, Parientalli küla ja Noitesi küla mis kuulusid Urevere küla juurde Kullamaa kihelkonnas 7 talu ja 8 adramaaga, Stenhuseni ja Jogenwerde küla 7 talu ja 4,5 adramaaga.
25.7.1500 said pärandvara jagamise lepinguga Tolli mõisa endale Otto Fahrensbachi tütred Anne Fahrensbach ja Hildegard (Hillegard) Fahrensbach tingimusel, et kui esimene neist aiellub, siis peab ta teisele pärandiosa 3200 riia marka välja maksma. Kuidas mõis Fahrensbachile sattus, vajab veel selgitamist. Aastal 1536 on mainitud, et varasemad mõisaomanikud olid õndsad Evert Live, Hans Live ja Otto Fahrensbach. Sedasi võib järeldada, et need kolm eelpoolmainitud olid aastaks 1500 surnud. Anne Fahrensbach abiellus Helmhold Schwarthoffiga. Anne Fahrensbach suri nähtavasti aastal 1512 ja sedasi läks mõis Helmhold Schwarthoffi valdustesse ja oli Helmholdi omanduses kuni aastani 1536. Helmhold abiellus uuesti. On teada, et Helmholdil olid 1512. aastal piiritülid naabermõisnikuga Loodnas Viira ja Teenuse külade vahel olnud heinamaa pärast. Tolli mõisa alla jäi siis ka Jõeääre (Legenpere) küla.
8.9.1536 müüs Helmold Swarthoff mõisa 12000 riia marga eest Wolmar Treydenile, kellest hiljem tuleb Läänemaa stiftifoogt (1556-1560 ja teistel andmetel ka 1541-1547). Pärast Wolmar Treydeni surma päris mõisa (12.05.1560) tema lesk ning juba 1561. a tema pojad Johann ja Reinhold Treydenid. Rootsi riik konfiskeeris Treidenitelt mõisa mingil põhjusel 1563 ja pantis selle 24.10.1563 Reinhold Soiele. Hiljem said Treydenid oma mõisa siiski tagasi. Aastal 1570 läänistati mõis Sten Flemingile ja Olof Angermannile. Aga nemadki kaotasid omad valdused üsna pea.
8.6.1578 läänistati mõis palgavõla katteks hilisemale feldmarssal Moritz Wrangellile. Kuigi mõis oli Wrangellile läänistatud, koostati 8.6.1582 pandileping, mille alusel riik pantis mõisa 24 adramaaga Moritz Wrangellile 2559 taalri eest. Samas tagastati Johan Treydenile läänina 5 adramaad. 1585. a kuulus mõisale 22 adramaad: Ureveres 7 (harimata 3), Kivihoone (Teenuse) küla 5 (3), Übbina 10 (7)adramaad. 1591. a vakuraamatus on märgitud, et Moritz Wrangell valdas 54 talu, 24 adramaad, 2 veskit, 18 üksjalga ja 14 vabadikku.
15.8.1590 tagastati riigi poolt kogu mõis Johann Treydenile ja pärast tema surma (1590) läks mõis tema õele Alheitile (Ahle, Adelheid), kelle esimene abikaasa oli Heinrich Vietinghoff ja teine abikaasa kolonel Reinhold Lieven (1549-1629). Alheit Treiden, Heinrich Vietinghoffi lesk, pärandas testamendiga 1614. a Tolli oma teisele abikaasale Reinhold, Heinrichi p Lievenile. 6.3.1615 läks mõis pärandvara loovutamise lepinguga vanemale pojale Jürgen Lievenile (1580-1659). Sedasi tuli lõpuks mõis tagasi Lievenite omandusse.
Teenuse oli veel aastal 1536 üks küla Tolli mõisa aladel. Aastaks 1560 oli Teenuse märgitud omaette mõisana, kusjuures omanikud olid samad Tolli mõisaga.