Audru, Ehmja, Haeska, Haimre, Hallivere, Jõesse, Kasti, Kastna, Kiltsi, Kirguta, Kirimäe, Kivi-Vigala, Kloostri, Koela, Koluvere, Koonga, Kärbla, Lihula, Liivi, Loodna, Lümandu, Maidla, Massu,Matsalu, Nurtu, Paadrema, Palivere, Parila, Päri, Päädeva, Päärdu, Sallinkose, Sipa, Sulu, Suure-Rõude, Sõtke, Taebla, Tagavere, Tahu, Teenuse , Telliste, Tolli, Tõstamaa, Ungru, Uuemõisa, Uugla,Vaimõisa, Valgu, Vana-Vigala, Varbla, Velise, Virtsu, Võnnu
Vana-Vigala mõis
Vanimad teated Sickenkoschka (Sikenkose oli Vana-Vigala küla vanem nimetus) mõisa kohta pärinevad 1426. aastast. Viimati kasutati ajaloolistes allikates Sikenkose nime 18. sajandil. Sickenkose küla mainitakse esmakordselt 1389.a. seoses Liivi mõisa müügiga. Oma arengus on Vana-Vigala mõis (Alt-Fickel, Scloss Fickel) tihedalt seotud olnud Kivi-Vigala mõisaga, kus asus sajandeid Vigala kihelkonna Uexküllide suguvõsa residents, mis hävis Liivi sõjas. Samuti on arengule kaasa aidanud ajaloolise Hallivere mõisa (Sikenkose ja Paljasmaa piirkonnas) liitmine Vana-Vigala mõisaga.
Kapten Otto von Knorring müüs 27.2.1674 Märjamaa kihelkonnas asuva Sallinkose mõisa ja sinna alla kuuluva Sickenkose küla Vigala kihelkonnas 4400 riigitaalri eest Vigala mõisnikule rittmeister Hans-Jürgen von Uexküllile. Sickenkose küla ehk mõisat seostatakse hilisema Vana-Vigala mõisaga. 18. sajandil kasvas Vana-Vigala mõis suurmõisaks, kuhu kandus Kivi-Vigala mõisast üle ka kogu laiema piirkonna Uexküllide suguvõsa pearesidents. Mõisahoone ehitati aastatel 1772-1775.