Audru, Ehmja, Haeska, Haimre, Hallivere, Jõesse, Kasti, Kastna, Kiltsi, Kirguta, Kirimäe, Kivi-Vigala, Kloostri, Koela, Koluvere, Koonga, Kärbla, Lihula, Liivi, Loodna, Lümandu, Maidla, Massu,Matsalu, Nurtu, Paadrema, Palivere, Parila, Päri, Päädeva, Päärdu, Sallinkose, Sipa, Sulu, Suure-Rõude, Sõtke, Taebla, Tagavere, Tahu, Teenuse , Telliste, Tolli, Tõstamaa, Ungru, Uuemõisa, Uugla,Vaimõisa, Valgu, Vana-Vigala, Varbla, Velise, Virtsu, Võnnu
Loodna mõis
Kullamaa aladel olnud Loodna mõisa (Pall) kohta on teada, et see kuulus Lodedele 1238 - 12.05.1505. Lodede nimest on mõis saanud ka endale eestikeelse nime Loodna. 1497. aastal laenas Loodna mõisnik Herman Lode Haapsalu toomkapiitlilt 400 marka Risti kabeli sissetulekutest ja vastutasuks pantis neli taluperet Vinguta külast, kellel igaühel oli kasutada 1 adramaa. 1505. aastal müüs Herman Lode Loodna koos 20 adramaaga 1000 marga eest Vigala mõisnikule Otto Uexküllile. Ostu-müügilepingus figureerivad paljud ka hiljem tuntud kohanimed: Kärsama, Vinguta, Kääsla, Sitakoti (Jõeääre, Altküla), Ludes (Luiste), Geris (Kirista ?), Huck (Huugi), Viera (Luiste Viira), Kobbertas (Nõmme Kobruta), Oresell (Oese ja Selja?), Wilkota (Luiste Vilta ?), Aigsmull (Vinguta Algema?), Reomecki (Kääsla Reomäe).
7.3.1513 pantis Otto Üxküll misa 6800 riia marga eest Claus von Ungernile. Pärast Läänemaa kodusõja lõppu 1534. a pandi Loodna mõisale koos Sikenkose (Vana-Vigala) külage ränk trahvikoorem - 4000 marka, kuna mõisnik oli sõja kaotajate poolel. 16. sajandi keskel hinnati mõisapõldude suuruseks 4 adramaad ja talumaid oli 29,5 adramaad. Aastaks 1586 oli mõisaomanikuks saanud pururikas Johan Zöge , kes oli abielus Heinrich Uexkülli lese Maia von Gilseniga. Gilsen abiellus veel kolmandat korda Hans Bergiga. Peale Hans Bergi surma loovutas ta 25.1.1596 mõisad oma kasupojale Ernst von Bergile Päri mõisast, kellel oli selleks õigus, kuna oli abiellunud temaja Hinrich Uexkülli tütrega.